15. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Arvan, et mul on õigus, kui võrdlesin kohe pärast aprillisündmusi Eesti valitsusjuhti Saltõkov-Štšedrini Glupovi linna linnapeaga. Täna on ka Rahvusringhääling ETV jõudnud samale arvamusele. Nimelt näitas ta paar nädalat tagasi kohe pärast saate „Pehmed ja karvased” reklaami, kus valitsusjuht ütles, et majandusega on meil kõik ok, animafilmi „Kilplased”. Täpne ajastus.Valitsuse suhtumisega transiiti sarnanes eriti filmilõik, kus kilplased naabri siga taga ajades tallasid maani maha omaenda viljapõllu. Jah. Transiiti pole meil ju Eestis vaja?” alustas Vähi oma ettekannet transiidikonverentsil Transestonia 2008.

Vähi tsiteeris mitmeid valitsuse pressiteateid. Näiteks mai algul ilmunud pressiteade pealkirjaga: „Peaminister Ansip eri poolda hiigelterminali rajamist.”

„Ansipi hinnangul ei suudetaks meritsi Eestisse saabuvaid miljoneid konteinereid laiali vedada mööda raudteed ega maanteed. Samuti on tema hinnangul reaalne võimalus, et Tallinna Sadam investeerib terminali miljardeid kroone, kuid samal ajal arendab Venemaa oma suursadamaid ning lõpuks ei hakkagi kaubad läbi Tallinna liikuma,” tsiteeris Vähi valitsuse mõtteavaldusi, lisades, et Ansipi väitel toob transiit Eestile kasu asemel märksa rohkem kahju.

Vähi märkis, et kahe Ansipi seisukohaga on ta nõus. „Transiidi, ka konteinervedude siht- ja lähtemaa on Venemaa, sellestei saa üle ega ümber. Kuni Venemaaga on suhted halvad, ei liigu kaubad üle piiri ja suurte investeeringute tegemine pole mõttekas,” ütles ta.

Ettevõtja sõnul võiks Eesti transiidistruktuuri arendamisel vaadata, mis toimub Soome lahe põhjakaldal. „Helsingi sadam ei ole Soomes transiidisadam. Põhilised veosed on reisijad ja Soome enda kaubad ja konteinerid. Pole mõtet vedada transiitkaupu läbi poole Soome. Kindlasti põhjustavad nad teede lagunemist, ummikuid, teatud probleeme keskkonnale ja inimestele. Seepärast arendatakse Soomes transiidisadamatena Vene piiri äärseid Kotka ja Hamina sadamat,” rääkis Vähi.

Valitsusjuhi seisukohtadega on arvestanud ka Tallinna sadam, kes on teinud investeerimisplaani muudatused ja alustab lähiajal Soome eeskujul Muugal 860 miljonit krooni maksva põhja-lõunasuunalise konteinerterminali ehitamist, lisas Vähi.

Ettevõtja sõnul ei saa nõustuda Ansipi mõttega, et võtame üles raudteerööpad, paneme kinni oma sadamad, unustame väliskaubandusbilansi ja hakkame tegelema teadusmahuka tööstusega.

Vähi ei mõista, miks peaks üks majandusharu välistama teist. "Statistikud räägivad, et kuni 90% kauba väärtusahelast on väljaspool tehase väravat. Tehasetootmine on minemas Euroopast välja, kasvab kaupade kohaletoimetamise osa. Seega tähtsaks saavad transport, logistika, laomajandus, müük. See oli ainuke koht, kus Eesti oli konkurentsivõimelisem Euraasia mastaabis,” lausus Vähi.

Vähi arutles ka transiidist loobumise toodud kahju teemal. „Mitmed allikad, kaasa arvatud majandus- ja rahandusministeeriumide juhtivspetsialistid, räägivad 6-7 miljardit ühe aasta kohta. See on sama suur number kui tänane eelarve puudujääk. Kuid veel rohkem kui tänane eelarve puudujääk peaks meile muret tegema meie majanduskasv tulevikus,” rõhutas Vähi.

Ettevõtjale tegi meelepaha ka pronkssõduri eemaldamine. „Tõnismäe pronkssõduri kui hauamonumendi ja ka Teises maailmasõjas langenute mälestusmärgi ümberpaigutamisest oli aprillisündmuste ajaks räägitud vähemalt viisteist aasta, kuid ükski senistest valitsustest ei söandanud seda teha. Esiteks, tegemist oli surnute hauarahu rikkumisega. Teiseks, II maailmasõjas langenute mälestus puudutab praktiliselt iga vene perekonda. Just seepärast ei tahtnud ükski valitsus teemat puudutada. Eelmisel aastal aga öeldi, et maetud pole sõdurid, vaid marodöörid, ja tehti asi ära,” oli Vähi nördinud.

Vähi tõi välja aprillsündmuste mõju transiidile, näiteks transiit läbi Eesti on vähenenud ca 40%, samal ajal Lätis ja Leedus transiit kasvas 2008. aasta jaanuaris-veebruaris kolmandiku võrra ja seda ilma erilisi investeeringuid tegemata. Paljud Eestisse varem planeeritud investeerimisobjektid on lükatud edasi või siirdunud Lätti, Leetu, Soome või Ust-Luugasse. „Investeeringud, mis on läinud mujale, ei tule enam kunagi Eestisse. Heal juhul võivad tulla uued investeeringud,” nentis Vähi. „Transiidi vähenemise arvel kaotab Eesti riik igal aastal miljardeid kroone.”

Vähi rõhutas poliitikute rolli olukorra parandamisel. ”Kõik on kinni poliitikas. Kui Eesti ei soovi jääda transiidis kõrvaltvaatajaks, peaksime püüda normaliseerida Venemaaga riikidevahelised suhted,” märkis Vähi.

Ettevõtja loetles, mida võiks Eesti riik teha: tähtis on piirileppe jõustumine, tuleb sõlmida sõjahaudade kaitse kokkulepe, Eesti peab konstruktiivselt liituma Nord Streami gaasitrassi arutellu, tuleb jätkata piiriületuskohtade väljaehitamist.

„Vähem peaks olema russofoobset retoorikat tipp-poliitikute tasemel, pole vaja iga päev torkida meie idanaabrit. Valitsus peab rea praktiliste sammudega muutma oma suhtumist riigile lojaalsesse venekeelsesse äri- ja vaimueliiti, kellega pärast aprillisündmusi on usalduslik kontakt praktiliselt katkenud. Selle asemel et neid tõrjuda ning igal sammul näidata neile, et nad ei ole soovitud, tuleks neis näha partnereid Eesti riigi tugevdamisel ning Eesti ja Venemaa vaheliste heanaaberlike suhete loomisel ja hoidmisel,” tõi Vähi veel välja olulisi samme, mida valitsus peaks astuma.