Reformi valitsus loobunud transiidi arendamisest

Ta toob veel mõningaid analoogseid näiteid praeguse valitsuse mittesisulisest lähenemisest transpordi arengukavas tõstatatud probleemidele ning resümeerib: "Seega pean kahjutundega tõdema, et sisulist, inimesi vahetult mõjutavat osa täidetakse minimaalselt, kui üldse, arengukava bürokraatlikku osa täidetakse aga küllalt hästi."

Paraku ei saa Savisaare arvamust pidada lihtsalt opositsioonipoliitiku hüüdmiseks. Transiidisektoris tegutsevad inimesed on Eesti Reformierakonnast poliitilise juhtkonna suhtes häälestatud palju kriitilisemalt kui Savisaar. "On küsitav, milleks arengukavasid üldse koostada, kui valitsuse juhtfiguurid neid jämedalt eiravad?" küsib juba mais järjekordset Eesti transiidikonverentsi Transestonia korraldav

Illimar Paul. Tema sõnul takistab Eesti transpordi arengukava realiseerimist poliitiline ummikseis, kuhu oleme jõudnud tänu Pronksmehe saamatule teisaldamisele aasta tagasi. See on viinud transiidi arengu Eestis sootuks teisele teele, kui nägi ette arengukava stsenaarium.

Sadamaoperaatorite Liidu juht Ago Tiiman tõdeb, et transiidisektor ja ka sadamaoperaatorid on saanud praegusest arengukavast vaid umbmääraseid lubadusi. Ja põhjus on teada: riigi juhtkonnal puudub poliitiline tahe, et seada konkreetseid eesmärke ja konkreetselt tegutseda nende saavutamise nimel.

Transpordisektoris tegutsevad ettevõtjad aga ei tea arengukavast suurt midagi. Nemad elavad omas maailmas oma probleemidega, mida arengukava ei käsitle. Kui küsida transpordiettevõtte juhilt kommentaari, kuidas on transpordiarengukava mõjutanud nende tegevust, siis enamik lihtsalt ei vasta või tunnistavad, et nad ei ole transpordi arengukava sisuga kursis. See aga ei tähenda, et neil ei ole tööd takistavaid probleeme, mille lahendamisel võiks riigi arengukavadest abi olla. Venemaale sõiduautode transiiti korraldava OÜ Lextrans juhatuse esimees Sven Aria loeb probleemidena ette, et taastuma peaks positiivne hoiak transiidi arengule, lahendust vajavad piiriküsimused, toetust on vaja Eesti-Venemaa-Eesti laevaliini arendamisele jne. Transpordi arengukavas on kenasti hakkama saadud riiklike ametite arengukavade koostamisega, kuid transiidi toetamisel on neist vähe abi. "Minu jaoks ei ole tähtis, kui täpselt on järgitud transpordi arengukava. Sest suures plaanis ei vasta see kava reaalsusele ega ka transpordivaldkonna tegelikele vajadustele ning nõuetele," leiab Tiiman. "Seega ei ole mingit tähtsust, kui täpselt seda kava järgitakse."

Tiiman on veendunud, et arengukava vajab muutmist. "Nii Eesti majanduses kui ka rahvusvahelisel tasemel on olukord muutunud nii kiiresti, et praegune kava on juba vana."

Ta tunnistab, et on jõudnud oma ettepanekutega ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi inimestele jutule, kus on toimunud väga tõhusad ja konstruktiivsed arutelud. Kuid kogu tegevus jookseb liiva, kui jõutakse riigi poliitilise juhtkonna tasemele. "Seal on hoopis muud eesmärgid, muud mängud, muud arusaamad." Näitena toob ta Reformierakonna kindla deviisi, et mida vähem riiki on majanduses, seda parem on majandusele. "Nõus. Kuid samas ei taha Reformierakond isegi rääkida Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee erastamisest, laskmata samas ka praeguses olukorras nendel Eesti transiidi võtmeettevõtetel normaalselt areneda," ei suuda Tiiman mõista. "Või siis koostöö arendamine Hiinaga konteinervedude valdkonnas: majandusminister peab seda väga prioriteetseks suunaks, Tallinna Sadama nõukogu, nagu ka peaminister, omavad hoopis teistsugust arvamust."

Reformierakond on tõepoolest võtnud transiidi arendamisest väga pika distantsi. Palusime peaminister Andrus Ansipilt seekordsesse Logistika kuukirja kommentaari, millised on peaministri soovitused ja pakutavad alternatiivid transpordisektori ettevõtetele, kes kaotasid eelmise aasta aprillisündmuste järel oma äritegevusest olulise osa. Millele peaksid need ettevõtted orienteeruma, milliseid samme on neil loota oma tegevuse toetuseks riigilt? Peaministri majandusnõuniku Kalev Kuke vastust võib lugeda ajakirja järgmistel lehekülgedel. Suuniseid ja lubadust transiiti arendada seal ei ole. Põhjus on kirjas kommentaari lõpus: "Peaksime mõistma, et mida vähem otsida Eesti riigilt tuge transiidile, seda parem sellele samale transiidile," kirjutab Kalev Kukk.