Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arno Sillat: F1 ringrada Eestisse ei tule
Vormel1 ringrada Eestisse riigi
väiksuse tõttu ei tule, kinnitab uusi võidusõiduradasid plaaniva autospordi
liidu ettevõtjast juht Arno Sillat.
Täna on autospordi liidul töös neli rajaprojekti. Milline neist käiku läheb, pole teada. "Kui liiga vara laulda ja veel ka vales noodivõtmes, võime projektid kihva keerata,"ütlesSillat usutluses Äripäeva vahel homme ilmuvale ajakirjale Tehnotrend.
Üle vormel 3 taseme ei tasutema ütlusel Eestisse rada ehitada: meie reklaamiturg on pea olematu, samas kehtivad siin kõik euroliidu piirangud näiteks alkoholi ja tubaka reklaamimisel.
Sillati nägemuse kohaselt võiks Eestis pakkuda autohuvilistele võidusõiduteenust ehk rada, rentida neile tehnikat, suunata turistid loodavasse võidusõidumuuseumi jne. "Euroopast tahetakse tulla meile sõitma, kuna siin on vähem kitsendusi. Ja võidusõitjad on inimesed, kel on raha. Nad annavad tööd hotellidele, mehaanikutele, tühjendavad baare," põhjendas Sillat.
Eelmisel kümnendil plaaniti võidusõiduradaViimsisse, entsee langesautospordi liidu juhiütlusel kinnisvaraturu hinnatõusu ohvriks. Alguses üritas Viimsi vald seda maad võileivahinna eest müüa, ent tulutult. Siis hakati sinna ringrada rajama, kuid ettevalmistustööde käigus leidis vald, et krundi väärtus on tõusnud ning see pandi uuesti müüki, selgitas Sillat.
1980ndate aastate teise poole Muuga ringraja projekt läks tema sõnul poliitilise enesemääramise ja sõnavabaduse nahka. "Moskvast tuli korraldus ja raha, ent Eestis hakati kisama ning teatud jõud said poliitilist kapitali. Oli see hea või halb – raske hinnata," sõnas Sillat.
Viimased viis aastat autospordiliitu juhtinud Arno Sillat töötas varem Silberautos, olles ka firma vähemusosanik. Täna on tal osalus Subaruid müüvas Mariine Autos.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
3
Viimased uudised
Kütuse hind pole enam üksnes tarbija mure
Konverentsid
Hetkel kuum
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Vaata, kui palju teenisid logistikasektori võtmetegijad II kvartalis maakondade lõikes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele