Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lätlased investeerivad kahe mere ühendamisse 10 miljardit dollarit
Mõned Läti ettevõtjad on käivitanud 10
miljardi dollari (113 mld krooni) suuruse projekti, et kaevata kanal, mis
ühendaks Daugava ja Dnepri jõe, kirjutas Dienas Bizness.
Kanal ühendaks Balti mere Musta merega, teatas Jaunais zida cels (uue siiditee) esindaja Haralds Ermalis.
Ermalisi sõnul on projektist huvitatud maailmakuulsad pangad, ka on lootust saada raha Euroopa Liidust, vahendas BBN.
Samal ajal on paljud poliitikud, keskkonnakaitsjad ja mõned ettevõtjad projekti suhtes skeptilised,nimetades seda tsirkuseks.
Esialgsete hinnangute kohaselt võiks Riia- Hersoni kanali kaudu vedada iga aasta 140 miljonit tonni kaupa, mis on kaks korda suurem kui Läti sadamaid läbiv aastane kaubamaht. Trass läbiks Lätit, Valgevenet ja Ukrainat ning oleks 2100 km pikk.
Kauba laevaga vedamine on 60 korda odavam, kui autotransport ja 2-5 korda soodsam kui raudtee transport.
Ermalisi sõnul peab nii suure projekti heaks kiitma rahvas ja vastav referendum on korraldamisel. "Valitused ja parlamendid vahetuvad, kuid kui projekt leiab heakskiidu rahvahääletusel, siison see hea garantii," lisas ta. Nimelt nõuavad pangad, kes projekti rahastavad tagatisi selle ellu viimise kohta, kuna ehitus kestaks 10 aastat. Sarnane hääletus korraldataks ka Valgevenes ja Ukrainas.
Lätis investeeritaks ka kolme hüdroelektrijaama Krustpilsis, Jekabpilsis ja Daugavpilsis, et muuta jõgi parvetatavaks. Koos elektrijaamadega ehitakse lüüsid ja 15 kaid, ka mitmed sillad tuleb ümber ehitada.
Kogu projekti majandamiseks luuakse kolm ettevõtet. Üks hakkab vastutama kanali hooldamise ja seal opereerimise eest. Teine haldav 1000 alusest koosnevat laevastikku, kolmas haldaks hüdroelektrijaamu.
Kanalit sel marsruudil taheti ehitada juba enne Esimest maailmasõda ja 1960. aastatel.
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.
Enimloetud
3
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
6
Saksa politsei võtab kasutusele uued töötõendid, kuidas neid ära tunda?
Viimased uudised
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Konverentsid
Hetkel kuum
Eesmärgiks Baltimaade esimene LEED Platinium sertifikaat
Kaubaveomaht Euroopas kasvab, kuid veovõimekus pigem kahaneb
Saksa politsei võtab kasutusele uued töötõendid, kuidas neid ära tunda?
Reeglid on riigiti erinevad, kuid karistused kutselistele juhtidele karmistuvad kõikjal
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele