8. november 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtte juhataja Madis Lepa teate järgi leiti kassaraha hulgast võltsitud kümnekroonine eelmise nädala esmaspäeval. Järele tehtud 50kroonine tuli päevavalgele sel esmaspäeval.

«Mõlemad rahatähed nägid esimese hooga päris ehtsad välja,» rääkis Lepp. «Turvamärke oli püütud järele teha ja ka paber oli krobeline. Kui see jõudis bussijuhi kätte pimedal ajal, siis ta tõenäoliselt ei saanudki aru, et tegu on võltsinguga.»

Eesti Panga avalike suhete büroo juhtivspetsialisti Silver Vohu sõnul leitakse valeraha Eestis üsna harva. «Statistika järgi võib inimesel, kes päevas puutub kokku seitsme rahatähega, üks võltsing kätte sattuda 30 aasta jooksul,» ütles Vohu.

Ta toonitas, et inimesed peaksid rahatähti siiski kontrollima. Eesti Panga andmete järgi ei tegele Eesti raha võltsimisega kõrgtasemel tegijad ja tavaliselt on võltsingud lihtsad koopiad. Põhjus, miks raha organiseeritult ei võltsita, on ühe kupüüri väike nominaalväärtus.

Viljandi politseile on viimaste nädalate jooksul lisaks bussifirma kaebusele tulnud veel üks teade valerahast, mis leiti kauplusest.