Autorid: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected], LEDVANCE OY • 31. märts 2023

Neist esimene on LEDVANCE Oy Eesti juhi Leino Sigijane sõnul 2020. aastal vastu võetud ELi “Valgustusseadmete ökodisaini määrus SLR”, milles on defineeritud Euroopa Liidus lubatud valgusallikate tehnilised parameetrid.

Teiseks võetakse “Energiamärgistuse määruse” regulatsiooniga kasutusele uus energiatõhususe skaala: senise A++ kuni E tähise asemel kasutatakse nüüd skaalat A-st G-ni. “Laienenud on energiaklasside arvutusmeetod. Lambid, mis varasemalt olid A++ tähisega, võivad nüüd olla E- või F-klassis,” kommenteerib Sigijane muudatusi.

Valgustustehnika osas rakendub veel üks oluline direktiiv – ohtlike aine­te kasutamist piirav direktiiv RoHS –, mida muudeti eelmise aasta algul ja mis keelab elavhõbeda kasutamise valgustustoodetes. Vastavalt muudetud RoHSi direktiivile ei tohi enam Euroopa Liidu turule tuua kompaktluminofoorlampe alates 25. veebruarist ja luminofoortoru­lampe alates 25. augustist käesoleval aastal. “Direktiivis on teatud erandid, näiteks naatrium- ja UV-lampidele ja teistele spetsiifilistele lampidele, mille müük on endiselt lubatud, aga laiatarbe luminofoorlampide turule toomine on keelatud.”

Lisaks on 1. septembrist keelatud ka mitmete populaarsete halogeenlampide turule toomine, jätkab Sigijane, et tehastest ei tohi nad enam keelu all olevaid lampe Euroopa Liitu sisse tuua. Aga olemasolevad varud on lubatud realiseerida. “Kõik, mis meil ja meie klientidel ladudes või kauplustes olemas on, võib rahulikult lõpuni müüa ehk kõik lambid, mis täna turul on, võib realiseerida, sest keeldude ja piirangutega ei taheta tekitada juurde tarbetut keskkonna reostust ega raiskamist.”

Otsus, mis puudutab luminofoorlampe, mõjutab kõiki ettevõtteid ja organisatsioone, kes pole veel leedtehnikale üle läinud. LEDVANCE'i Kesk-Euroo­pas läbi viidud uuring näitas, et 1200 ettevõttest – paigaldajad, haldusette­võtted, hoonete omanikud – 29% vastas, et neid mõjutab luminofoorlampide keeld, sest neil on luminofoorid siiamaani kasutuses.

Eestis sellist uuringut tehtud pole, aga LEDVANCE'i hinnangul on meil luminofoorlampidega projektide/paigalduste osakaal umbes kolmandik. “Osa meie kliente võttis juba eelmisel aastal seisukoha, et seoses energia hinna kiire tõusuga propageerivad nad üleminekut energia tõhusamatele lahendustele, aga luminofoorlampide välja vahetamine puudutab veel väga suurt osa – kolmandikku – avalikke hooneid, ettevõtteid ja muid äripindu, sest meil Eestis pole olnud nii palju ressurssi, et minna ennaktempos üle uutele leedvalgustitele. Ja kuna luminofoorlambid on üldiselt pika elueaga, siis üleminekuperiood on hinnanguliselt kuni viis aastat – see on periood, mil tekib vajadus luminofoorlamp välja vahetada, kui ühel hetkel see lihtsalt enam ei tööta.”

See tähendab, et kui ettevõttel või organisatsioonil läheb ühel hetkel luminofoorlamp läbi, ei saa ta enam lihtsalt uut osta, vaid peab otsustama, kuidas edasi minna ja selles tuleb äridele ja organisatsioonidele appi LEDVANCE, kes on muudatuseks aastaid valmistunud. “Kui varem oli lihtne, mindi hulgimüüja juurde, võeti uus lamp, vahetati see ära ja kõik töötas jälle, siis täna on valikuid rohkem,” jätkab Sigijane.

Laias plaanis on võimalik teha valik kahe variandi vahel: kas vahetada lihtsalt luminofoortoru leedtoru vastu või vahetada välja kogu valgusti. Mõlemal lahendusel on omad head ja vead. Valgustite vahetust tasub Sigijane sõnul kaaluda juhul, kui need on amortiseerunud ja moraalselt-esteetiliselt vananenud. “Kuna leedidele üleminek on alginvesteeringuna kulukam, eeldab see, et selleks on olemas raha – uute lampide kulule lisaks teevad tööd elektrikud, teatud juhtudel on vaja võib-olla lasta teha projektis muudatused jne,” loetleb Sigijane.

Teatud juhtudel on aga tema sõnul otstarbekas vahetada välja ainult lambid. “Näiteks kui valgustite vahetuseks raha pole, saab ära vahetada lihtsalt lambi, asendades olemasolev leedlambiga. See on suhteliselt lihtne töö, millega tegeleb haldaja ja mis kuulub halduskuludesse.”

Samas eeldab lampide vahetus, et kõik seadmed omavahel sobiksid ja vahel tuleb ära vahetada ka liiteseadis, näiteks DALI süsteemides. “On erandjuhtumeid, kus vanale tehnikale üles ehitatud valgustuspaigaldis teatud tingimustel ei pruugi leedasendustele sobida ja see tähendab siis, et tuleb siiski valgustid ära vahetada,” jätkab Sigijane, et selliseid olukordi tuleb kindlasti ka ette, aga need on siiski pigem erandjuhtumid.

Rääkides leedidest kui suuremast alginvesteeringust, siis leedvalgustusele üleminek vähendab koheselt halduskulusid. “Kui luminofooride eluiga oli kusagil 10 000–20 000 töötundi, siis leedtorudel on see kuni 75 000 tundi ja viis aastat sellest on kaetud tehase garantiiga.” Ehk kuna leedlampide eluiga on kuni kolm korda pikem, teeb see leedidele ülemineku tasuvaks juba ainuüksi hoolduskulude mõttes.

Lisaks on leedid Sigijane sõnul luminofoorlampidega võrreldes kuni poole energiasäästlikumad. “Kui luminofoorlampide valgusviljakus on 80–90 lm/W, siis leedtorude valgusviljakus on 175 lm/W ehk siis juba puhtalt energia pealt saab 50% kokkuhoidu.”

Tasuvusarvutus näitab, et iga lisandunud euro (investeering leedidesse) hoiab kokku 50 senti aastas, võttes arvutuste aluseks elektri hinnaga 15 senti kilovatt-tunnist. “Esimene aasta tuleb arvestada tagasi töötamise ajaks ja järgmistel aastatel on 50 senti euro kohta juba n-ö puhtalt lisakokkuhoid – kui arvestuse aluseks on aastas lampidele 2000 töötundi,” lisab Sigijane.

Kuna aastate jooksul on muutunud standardid, saab valgustite vahetusega koos lisaks üle vaadata ruumide valgusülesanded ja viia need vastavusse kehtivate standarditega. “Valgustite vahetus on hea võimalus seda teha, lisamotivatsiooniks on, et nii saadakse tööülesannete täitmiseks sobiv keskkond, mis vastab ühtlasi standardile ja töötervishoiu nõuetele.”

Energiasääst on Sigijane sõnul veelgi suurem juhul, kui kasutada anduritega valgusteid, mis võimaldavad valgustust automaatselt juhtida. “Näiteks kohaoleku- ja päevavalgusandurid kombinatsioonis valgustussüsteemiga suudavad tagada õige koguse valgustust täpselt siis, kui seda vaja on. Seetõttu on positiivse mõju realiseerumiseks soojalt soovitatav kasutada ära hea valguse ja valgustuse automaatse juhtsüsteemide kõiki eeliseid ja võimalusi.”

Kaasaegsetele valgustuslahendustele üleminek on energia kokkuhoiuks üks kõige kiiremaid meetodeid. “Lisaks ei maksa unustada, miks turgu üldse reguleeritakse ehk tegu on ühega keskkonnasäästu piirangutest. Euroopa Liit ei taha meid panna vägisi lihtsalt vähem tarbima, vaid see on üks osa 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppest, kus me oleme võtnud endale pikaajalised kohustused globaalse soojenemise piiramiseks ja valgustustehnika on üks osa sellest, mis aitab seda saavutada,” lisab Sigijane.

Oodata leedidele üleminekuga lootuses, et tulevikus on see ehk odavam, pole aga tema hinnangul mõtet. “Kuigi ettevõtjad saavad aru, et leedidele üleminek on vajalik ja samas ka kasulik, sest see vähendab kulusid, kuulen üsna sageli arvamusi, et äkki tasub siiski oodata ja tulevikus on vahetus odavam. See pole paraku mõistlik ootus. Aastatel 2010–2020 oli leedvalgustustehnika hinnalangus küll ca 5–10% aastas, mis oli seotud toote arengukaarega – nõudlus kasvas, mahud kasvasid ja materjalide efektiivsus paranes, aga 2021. aasta oli esimene aasta, millal leedvalgustustehnoloogia hinnad tõusid ja need kasvasid ka 2022. aastal ja kasvavad ka 2023. aastal. Ning mul on tunne, et need kasvavad ka 2024. aastal,” ütleb Sigijane, kelle hinnangul on selle põhjuseks ühelt poolt energiahindade surve, teisalt aga olukord, et materjalid täna ei odavne. “Pole mõtet leedidele ülemineku­ga oodata, sest pole lootust, et saaksime aasta pärast neid odavamalt osta.”