Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti teedele tuleks lubada ka 34 meetri pikkused autorongid
Tänavu kevadel tehti Eestis üle 25 meetriste autorongidega mitmeid katsesõite, selle baasilt valmis üks Tallinna Tehnikakõrgkooli lõputöö ning pärast aastakümneid kestnud arutelusid on lootust, et tuleval aastal lubatakse ametlikult teatud teelõikudele 25,25 m pikkused autorongid. Tegemist on tavalise kasti või furgooniga madelveokiga, mille taga on eraldi haakeplatvormil tavaline poolhaagis.
Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor ja tarneahelaühingu PROLOG juhatuse esimees Tõnis Hintsov tunnistas saates Ärikliendid roolis, et Soomes on sellised autorongid lubatud juba ammu ning alates eelmise aasta algusest on lubatud seal kuni 34,5 meetri pikkused koosseisud.
„Tegelikult on 34 meetri pikkused autorongid palju lihtsam teema, sest tegemist on kahe teineteise järel oleva standardse poolhaagisega. Kui sellisega sõita näiteks Tallinnast Tartusse, saab jätta ühe treileri linna serva parklasse ja siis käia neid näiteks kordamööda laadimas. Ühe autoga saab tehtud kahe auto töö ilma, et peaks tegema mingeid tohutuid investeeringuid,“ nentis Hintsov, kelle sõnul peaks need reeglid saama rahvusvaheliselt reguleeritud ja toimima piiriüleselt. Vähemalt Baltikumi siseselt, kuid ideaalis kuni Varssavini.
Lisaks kuludele, mida säästab vedaja, on välja arvestatud, et kui kasvõi 25% praegusest autopargist läheks üle 25,25 m autorongidele, hoiaks Eesti majandus kokku 168 miljonit eurot, 22 000 tonni C02 ja säästaks mitmeid inimelusid.
Kevadistel 25,25 m autorongi katsetel aktiivselt osalenud AS Schenkeri otsevedude juht Kaido Mäepea tunnistas, et kokkuhoid pikemate veoste pealt on tõesti väga suur. „Meie esialgsete rehkenduste kohaselt isegi ca 50%. „Lihtne rehkendus ütleb, et kaks 25,25 veokit suudavad ära vedada kolme tavalise poolhaagise jagu kaupa. Lisaks aitaks see leevendada veokijuhtide probleemi, keda on täna raskem leida kui nõela heinakuhjast,“ tunnistas Mäepea.
Palju räägitud ülekaalulisus ja teede lõhkumine võib saatekülaliste hinnangul teemaks tulla vaid puidu ja puistainete vedudel. Kui rääkida aga tavalistest kaubavedudest, siis 90% juhtudel tuleb enne ette mahu-, kui massipiirang.
„Ärikliendid roolis“ saatejuht on Tõnu Tramm, saadet toetab Neste Eesti.
Kuula arutelu pikemate autorongide plussidest siit:
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele