Rongijuhi amet on võrreldav lenduri elukutsega

Kui üldkoolitus läbitud, tuleb asuda neljakuulisele praktikale, alles pärast mida on võimalik Maanteeameti teenindusbüroosse minna vedurijuhiluba taotlema. See tähendab aga tegelikkuses, et riikliku eksami positiivse tulemusega sooritajale väljastatakse tõend, mis kinnitab, et juhtimisloa omanik on omandanud üldteadmised vedurijuhtimisest. Sealjuures pole ta veel kordagi ise vedurit juhtinud, sest tal puuduvad selleks vastavad sertifikaadid, mida peab nüüd taotlema asuma. Ehk selle neljakuulise praktika jooksul pärast üldkoolituse läbimist on ta tegutsenud vedurijuhi abina, jälgides ja õppides, kuidas seda ametit täpselt pidada ning pannes kõrva taha kõik olulise, mis selle ametiga kaasneb.

Järgmise sammuna asub vedurijuhiloa omanik nii teoreetiliste kui ka praktiliste koolituste käigus õppima juba täpsemalt konkreetse veduritüübi kõiki aspekte, mis on vajalikud selleks, et vedurijuhiametit väärikalt täita: lisaks veduri juhtimisele on oluline tunda ka veduri ehitust, süsteemide ja seadmete tööpõhimõtteid ja rikete kõrvaldamise võtteid. Sarnane koolitus tuleb läbida näiteks ka lennuki pilootidel ning suurte kaubalaevade kõrgema kategooria meeskonna liikmetel.

Edasi tuleb läbida sõidupiirkonna tundmise koolitus. Vedurijuht peab tundma igat meetrit raudteest, kus ta sõidab. Laias laastus jagunevad need teadmised kaheks. Vedurijuht peab tundma kõiki jaamasid kui oma viit sõrme, et ohutult liigelda jaamateedel. Samuti on oluline teada, kelle poole pöörduda, et lasta muuta pööranguid rongi ohutuks juhtimiseks. Teine pool puudutab marsruute ja nende profiile.

Taristu profiili mittetundmine võib lõppeda katastroofiliselt, sest kui vedurijuht valib vale kiiruse teatud lõigu läbimiseks, võib tekkida selline dünaamiline jõud, mis rebib lahti vagunite kinnitused ning nii võib tekkida väga ohtlik olukord. Teisalt aga on heade teadmiste juures võimalik näiteks säästa kütust ning tagada veeremi ja raudtee taristu korrasolek.

Pärast edukalt sooritatud teooria- ning sõidueksameid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tunnustatud eksamineerijale väljastatakse vedurijuhile vastavad sertifikaadid, mis lubavad tal lõpuks tööle asuda. Selleks ajaks on tema teekonna algusest kulunud umbes üheksa kuud. Sellega õppimine ja enesetäiendamine veel ei lõpe. Vedurijuhid peavad iga kolme aasta tagant sooritama korduseksamid ja kuna vedurijuhiluba väljastatakse kümneaastase tähtajaga, siis tuleb selle aja möödudes Maanteeametis üldkoolituse materjalidele tuginedes sooritada uuesti vedurijuhi eksam.

Vedurijuhid on oma töös täpsed ja neil on oskus erinevaid tekkinud või tekkivaid olukordi lahendada. Üks asi, mis on aga selge, on see, et vedurijuht ei suuda ka oma kõige parema tahtmise juures rongi momentaanselt pidama saada, kui teele ilmneb ootamatu takistus. Täislastis kaubarongi pidurdusteekond, mille kaal on enam kui 6000 tonni ning mis liigub kiirusel 80 km/h on 10 korda pikem kui autol – umbes üks kilomeeter.