Martin Laur • 14 oktoober 2019

Rongijuhi amet on võrreldav lenduri elukutsega

6500 tonni ehk enam kui poole Eiffeli torni massiga üliraskeid ronge veab pea 200 tonni kaaluv vedur. Ja selle sees on vedurijuht, kes oma töös tugineb väljaõppele ja teadmistele, mida omandab üheksa kuud ning mida kontrollitakse iga kolme aasta tagant, kirjutab Operaili ohutus- ja kvaliteediosakonna juht Martin Laur.

Operaili ohutus- ja kvaliteediosakonna juht Martin Laur.  Foto: Andrei Ozdoba

Vedurijuhiamet on üks vastutusrikkamaid kogu transpordisektoris. Eriti veel kaubarongi veduris tööd tegev juht, kelle iga liigutus võib määrata mitme tuhande tonnise rongi saatuse. Just vastutus ja väljaõpe on need märksõnad, mis iseloomustavad raskerongide juhte.

Et sellist vastutust enda õlul kanda, peab vedurijuhiametist unistav inimene läbima erinevad väga olulised sammud, mis võimaldavad tal piisava pühendumuse korral veduri etteotsa asuda. Vedurijuhiks saamiseks tuleb esmalt läbida vedurijuhi üldkoolitus, mida on võimalik sooritada kolmes vastavat tunnistust välja andvas koolituskeskuses. Eestis koolitavad vedurijuhte lisaks Tallinna Tehnikakõrgkoolile ka raudteekaubavedaja Operail ja reisijatevedaja Elron.

Võib tunduda huvitav, et vedurijuhi üldkoolituse 360 akadeemilise tunni hulgas ei ole ette nähtud tutvumist erinevate veduritüüpidega konkreetselt. Aga koolituse eesmärk ei olegi tutvuda spetsiifiliselt erinevate veduritüüpidega, kuna üldkoolitus on üleeuroopaline ning keskendub üldteadmistele, mis on vajalikud mistahes veduriga, mistahes taristul opereerimiseks. Ehk Eestis üldkoolituse läbinud vedurijuht võib tööd saada kõigis Euroopa riikides.

Kui üldkoolitus läbitud, tuleb asuda neljakuulisele praktikale, alles pärast mida on võimalik Maanteeameti teenindusbüroosse minna vedurijuhiluba taotlema. See tähendab aga tegelikkuses, et riikliku eksami positiivse tulemusega sooritajale väljastatakse tõend, mis kinnitab, et juhtimisloa omanik on omandanud üldteadmised vedurijuhtimisest. Sealjuures pole ta veel kordagi ise vedurit juhtinud, sest tal puuduvad selleks vastavad sertifikaadid, mida peab nüüd taotlema asuma. Ehk selle neljakuulise praktika jooksul pärast üldkoolituse läbimist on ta tegutsenud vedurijuhi abina, jälgides ja õppides, kuidas seda ametit täpselt pidada ning pannes kõrva taha kõik olulise, mis selle ametiga kaasneb.

Koolitus nagu lennukipiloodil

Järgmise sammuna asub vedurijuhiloa omanik nii teoreetiliste kui ka praktiliste koolituste käigus õppima juba täpsemalt konkreetse veduritüübi kõiki aspekte, mis on vajalikud selleks, et vedurijuhiametit väärikalt täita: lisaks veduri juhtimisele on oluline tunda ka veduri ehitust, süsteemide ja seadmete tööpõhimõtteid ja rikete kõrvaldamise võtteid. Sarnane koolitus tuleb läbida näiteks ka lennuki pilootidel ning suurte kaubalaevade kõrgema kategooria meeskonna liikmetel.

Edasi tuleb läbida sõidupiirkonna tundmise koolitus. Vedurijuht peab tundma igat meetrit raudteest, kus ta sõidab. Laias laastus jagunevad need teadmised kaheks. Vedurijuht peab tundma kõiki jaamasid kui oma viit sõrme, et ohutult liigelda jaamateedel. Samuti on oluline teada, kelle poole pöörduda, et lasta muuta pööranguid rongi ohutuks juhtimiseks. Teine pool puudutab marsruute ja nende profiile.

Taristu profiili mittetundmine võib lõppeda katastroofiliselt, sest kui vedurijuht valib vale kiiruse teatud lõigu läbimiseks, võib tekkida selline dünaamiline jõud, mis rebib lahti vagunite kinnitused ning nii võib tekkida väga ohtlik olukord. Teisalt aga on heade teadmiste juures võimalik näiteks säästa kütust ning tagada veeremi ja raudtee taristu korrasolek.

Veduri C30-M juhikoht.  Foto: Raul Mee, fotograaf

Pärast edukalt sooritatud teooria- ning sõidueksameid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tunnustatud eksamineerijale väljastatakse vedurijuhile vastavad sertifikaadid, mis lubavad tal lõpuks tööle asuda. Selleks ajaks on tema teekonna algusest kulunud umbes üheksa kuud. Sellega õppimine ja enesetäiendamine veel ei lõpe. Vedurijuhid peavad iga kolme aasta tagant sooritama korduseksamid ja kuna vedurijuhiluba väljastatakse kümneaastase tähtajaga, siis tuleb selle aja möödudes Maanteeametis üldkoolituse materjalidele tuginedes sooritada uuesti vedurijuhi eksam.

Pidurdusmaa terve kilomeeter

Vedurijuhid on oma töös täpsed ja neil on oskus erinevaid tekkinud või tekkivaid olukordi lahendada. Üks asi, mis on aga selge, on see, et vedurijuht ei suuda ka oma kõige parema tahtmise juures rongi momentaanselt pidama saada, kui teele ilmneb ootamatu takistus. Täislastis kaubarongi pidurdusteekond, mille kaal on enam kui 6000 tonni ning mis liigub kiirusel 80 km/h on 10 korda pikem kui autol – umbes üks kilomeeter.

Vedurijuht, nähes ees takistust, laseb esmalt hoiatusvilet, mis toob esile 109 detsibellise heli. Minut aega sellise valjusega heli võib tekitada jäädavaid kuulmiskahjustusi. Kui juht näeb, et kokkupõrge on vältimatu, rakendab ta kohe veduri avariipidurdust, kuid sellest ei pruugi enam piisata.

Vedur C30-M  Foto: Raul Mee, fotograaf

Kui on juhtunud kõige hullem ehk on toimunud otsasõit sõidukile või mõnele inimesele, peatatakse rong nii kiiresti kui võimalik ning vedurijuht läheb kiirelt võimaliku kannatanu juurde, et anda esmaabi. Kõik vedurijuhid on läbinud esmaabikursuse ning teavad, kuidas kannatanut aidata, kuni saabuvad päästjad ja kiirabi.

Seega ametipostil, mis ei jäta eksimustele ruumi, on ka kogu oma pika ja sisuka ettevalmistusega ning korduseksamite sooritamisega vedurijuht võimetu kaubarongi kiiresti peatuma sundima, et vältida õnnetusjuhtumit. Õnnetust saab ära hoida inimene ise, kui ta käitub raudteel ohutult ehk ületab raudteed ainult selleks ette nähtud kohas ja viisil.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150