Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas pääseda piitsa karistusest?
Eelnevas blogipostituses sai kirjeldatud bullwhip effect'i ehk piitsaplaksu efekti. Selle efekti põhjuseks võib pidada puudulikku infojuhtimist, mille parendamiseks on erinevaid meetodeid. Üheks neist on VMI, mis võimaldab pullipiitsa efektist tulenevaid liigseid varusid kogu tarneahela ulatuses vähendada.
VMI ehk Vendor Managed Inventory kujutab endast süsteemi, kus tarnija, omades ülevaadet edasimüüja laovarudest, otsustab, millal ning millistes kogustes edasimüüja varusid täiendada tuleb (muidugi lähtudes omavahel kokku lepitud varude uuendamise põhimõtetest ning reeglitest). Edasimüüja kohustus on edastada müügiaruandeid, mille põhjal tarnija teeb prognoose müügikäibe kohta ning planeerib oma tootmist.
Edasimüüja vaatevinklist pakub VMI meetod võimalust vähendada tarneauke ja tellimiskulusid (sest tellimise funktsioon lasub tarnijal) ning väheneb ka võimalus selleks, et tarnija n-ö surub peale mittemüüvat kaupa. Tarnija jaoks lihtsustab selle süsteemi kasutamine tootmise prognoosimist ning võimaldab näha potentsiaalset vajadust toodete järele enne, kui vastavad tooted tellitakse. Samuti vähenevad (varem edasimüüja poolt esitatud) tellimustega seotud vead, mis seni tähendasid tihtipeale ka kaupade tagastamist tarnijale.
Rääkides üldiselt tarneahela perspektiivist, võimaldab VMI kasutamine varude täpsema juhtimise abil ahelaid efektiivsemaks muuta – seda seetõttu, et vähenevad laovarud. Varude hulga vähenemine tähendab omakorda seda, et ettevõtetel leidub rohkem rahalisi vahendeid, mis muidu oleks laos seisva kauba all n-ö kinni. Vähenevad ka ladustamise kulud kogu ahela ulatuses.
Nii edasimüüja kui tarnija jaoks võimaldab VMI süsteem suurendada andmetöötluse kiirust, pakkuda lõpptarbijale paremat teenindust, suurendada käivet ning käibekordajat. Kõige selle kõrval tuleb siiski silmas pidada esiteks seda, et kõik tooted ei pruugi sobida VMI süsteemiga, tulenevalt toodete iseärasustest. Teiseks nõuab VMI juurutamine palju aega ning tööd. Juurutamine tuleks läbi viia täielikult – poolikuna tehtud protsess ei anna loodetud tulemusi. Kolmandaks peab tarnija ning edasimüüja vahelise partnerluse aluseks olema usaldus, et säärane süsteem üldse toimiks.
Kuigi ühe esimese õnnestunud näite VMI kasutuselevõtust Ameerika Ühendriikides leiab juba 1980ndatest (WalMart), pole see Eestis seni laiemat kasutust leidnud. Suuresti tuleneb see suutmatusest, tahtmatusest või oskamatusest partneritevahelist usaldust kasvatada.
Mai-Liis Metstak
PROLOGi liige
Autor: PROLOGi ostu- ja tarneahelate juhtimise blogi
Seotud lood
2025. aastal jõustuv mootorsõidukimaks sunnib paljusid ettevõtteid oma autoparki ümber hindama ning otsima uusi, kuluefektiivsemaid lahendusi. Üheks praktiliseks alternatiiviks on Eesti haagisetootja Brentex OÜ haagised, mis on täiustunud platvormhaagiste seeriaga. Uus platvormhaagiste seeria ühendab endas tugeva konstruktsiooni, nutika disaini ja põhjamaade tingimustele vastava vastupidavuse.
Enimloetud
2
Lisatud täismahus uuringu kokkuvõte
3
Üle ringtee oma logistikaparki rajav Leedu Sirin on dilemma ees
4
5
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele