Autor: Logistikauudised.ee • 7. mai 2019

Piletimüügitulu oli 2018. aastal kokku 15,9 miljonit eurot, mis on aasta varasemaga võrreldes 20 protsenti enam. Samas on suur nõudlus pikemate liinide osas viinud olukorrani, kus rongid on tihti ületäitunud, mis pärsib oluliselt edasisi arenguvõimalusi ning muudab veeremipargi suurendamise vältimatuks.

Kokku ulatusid äritulud 45,3 miljoni euroni ehk veerandi võrra enam kui aasta varem. Riiklik toetus tegevuskulude katteks oli 22,1 miljonit eurot ehk 43 protsenti enam kui aasta varem. Toetus moodustas 49 protsenti ettevõtte ärituludest.

"Väga olulist negatiivset mõju sõitude arvule avaldasid Läänesuuna remonttööd, kus liiklus oli tugevalt häiritud kõige tihedama liiklusega ja suurima sõitjate arvuga Tallinna-Pääsküla lõigul," kirjutab Elroni juhatus majandusaasta aruandes.

Samuti vähendas reisijate arvu maakonna bussiliinidel teisest poolaastast kehtestatud tasuta sõit. Kuna muudatused rakendusid esialgselt kavandatust piiratumas mahus ja seda just Elronile oluliste tiheda rongiliiklusega maakondade osas (Harju-, Rapla- ja Lääne-Virumaa), oli ka mõju sõitjate arvule oodatust väiksem, möönab juhatus.

AS Eesti Liinirongid suurim kuluartikkel, infrastruktuuri kasutustasu, oli 2018. aastal 19,6 miljonit eurot ja moodustas 43,8 % ärikuludest. Järgnesid tööjõukulud 7,6 miljoni euroga, moodustades kõigist ärikuludest, kulud energiale ja kütusele 7 miljonit eurot ja põhivara kulum ja allahindlus 5,6 miljonit eurot.

2018. aastal teenindas Elron reisijaid elektrirongidega 6 liinil ja diiselrongidega 11 liinil. Liinivõrgu kogupikkus on 795 kilomeetrit, millest elektrifitseeritud on 132 kilomeetrit. AS Eesti Liinirongid poolt teenindavatel rongiliinidel oli kõikide rongide 2018. aasta keskmine sõiduplaani täitmine 98,83%.