Miinimumpalk tõuseb 540 eurole kuus

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit alustasid käesoleva aasta juunis läbirääkimisi alampalga muutmiseks, mille käigus jõuti suve lõpuks kokkuleppele tõsta kuutasu alammäära 40 euro ja tunnitasu 0,2 euro võrra. Alampalgast väiksemat töötasu ei ole lubatud Eestis täistööajaga töötajale maksta.

„Alampalk peab olema seotud tööviljakusega. Hea uudis on see, et Eesti Panga prognoosi järgi peaks järgmisel aastal tööviljakus kasvama. See võimaldab ka alampalga tõstmist, seekord siis 540 euroni,“ ütles Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul said ametiühingud kuuajase tagasiside andmise perioodil inimestelt mitu arvamust, mis näitasid, et alampalgaga on vähemalt pealinnas väga keeruline toime tulla.

„Ametiühingud nõustuvad, et see on keeruline, aga hetkel ei õnnestu üle oma varju hüpata,“ lausus Peterson lisades, et töötajate poolse tõsise huvi korral saab edasi liikuda valdkondlike alampalkadega. Päevakorras on see olnud näiteks turvatöötajatel ja poemüüjatel.

Alammäära ülemine piir on kahekordne prognoositav reaalne majanduskasv , alumine piir vähemalt 40% prognoositavast keskmisest brutopalgast ning aluseks võetakse Eesti Panga suveprognoosi andmed.

Eesti Panga suveprognoosi kohaselt vahetavad sõlmitud raamleppes kirjeldatud lagi ja põrand 2019 kohad. Tööviljakuse kahekordne kasv jääks siiski põranda ja lae vahele, kujutades mõlema poole jaoks võimalikku kompromissi.

Tööviljakus kasvab järgmisel aastal prognoositavalt 4% ja kahekordne näitaja oleks seega 8% aastas. Sellest tulenevalt tuleks alampalka tõsta 540 euroni kuus. Töötasu alammäära tõstmiseks 40%-ni keskmisest brutopalgast peaks see 2019 tõusma ca 10,8% 554 euroni kuus. 2020 ja edasi on prognoositav keskmise palga kasv 5,2% aastas. Kahekordne SKT reaalkasv on järgmisel aastal 7,2%, mis tähendaks alampalga tõstmist 536 euroni kuus.