Autor: Tanel Raig • 5. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Rail Baltic on väga mahukas, strateegiliselt oluline aga ka kallis projekt, mille ehitamine on võimalik vaid siis, kui kaasame Euroopa Liidu rahalise toe,“ ütles peaminister Taavi Rõivas. „Samas on tänapäevane kiire raudtee oluline nii Eesti, Läti, Leedu kui ka Euroopa ühtsuse jaoks, integreerides siinset regiooni tugevamalt meie liitlaste ja partneritega.“

Peaministri sõnul on oluline, et rahastamistaotluse esitaksid nii Eesti, Läti ja Leedu eraldi kui ka kolme riigi ühisettevõte. „Sellega annavad osapooled selge sõnumi, et meie eesmärk on Rail Baltic ühise projektina välja ehitada.“

Esimesest taotlusvoorust küsitavat kuni  191 miljoni euro suurust toetust on plaanis kasutada Rail Balticu ehitamiseks vajalike eeluuringute ning põhjaliku tasuvusanalüüsi tegemiseks. Samuti kasutataks raha trassikoridoril olevate maade ostmiseks.

Eesti osa kogu Rail Balticu projektis on umbes 1,3 miljardit eurot, mis jaotub kümne aasta peale.  Taotlusi projekti järgmiste etappide tarbeks on võimalik esitada alates 2017. aastast.

Lisaks Rail Balticule plaanib Eesti taotleda Euroopa Ühendamise Rahastust toetust ka trammiliini pikendamiseks Tallinna Lennujaamani, mis on vajalik Rail Balticu sidumiseks linnatranspordiga.

Euroopa Komisjonile taotluse esitamise tähtaeg on 26. veebruar. Otsus raha eraldamiseks langetatakse sügisel.

Paralleelselt käib töö Rail Balticu Eesti-siseste trassialternatiividega. Pärnumaal ja Raplamaal on peamised valikud tehtud, Harjumaal alternatiivide analüüsimine käib.