Autor: Tanel Raig • 18. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Võrreldes 2013. aastaga teenindati 334 reisijat vähem. Roomassaare – Ruhnu liinil oli 1371 reisijat ja Pärnu-Ruhnu liinil oli 5170 reisijat. Reisijate arvule seadis piiranguid laeva mahutavus - 60 reisijat - ja sõidugraafiku tihedus. Kuigi laevaühendus on eeskätt mõeldud Ruhnu elanike ühendusena, siis oli suvistel nädalavahetustel sõita soovijate hulk mitmekordselt suurem  kui laeva ja graafiku võimsused. Graafiku koostamisel arvestatakse peamiselt Ruhnu kogukonna ettepanekuid ja lähtutakse reiside arvust, mis riik hooajaks tellib.

Väinamere Liinid OÜ teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul on Pärnu-Ruhnu liin Eesti sisemaise laevaliikluse pikim. 100 kilomeetrine ülesõit normaaltingimustes kestab rohkem kui kolm tundi ning avamere keerukad ilmastikuolud võivad seda veelgi pikendada. Seetõttu ei ole võimalik ühe tööpäeva jooksul üle ühe edasi-tagasi reisi teha.

Septembris jäi laev tehnilistel põhjustel  9. septembrist 12. oktoobrini liinilt kuu aega eemale. Sel aja pidas Ruhnu saarega ühendust puksiir Panda Roomassaare sadama kaudu ja Pärnu suunal reise ei toimunud. „Samas on septembri nädalavahetused veel külastajatele atraktiivsed ja paljud piletid tuli lihtsalt tagasi osta, kuna reisid jäid tehnilistel põhjustel ära,“ lisas Hiiuväin.

Rikke põhjustasid ekspertide hinnangul mereveega jahutussüsteemi puudused, mis ilmnesid juba esimesel sõiduhooajal 2012. aastal. Vajalik oleks jahutussüsteemi ümberehitamine, kuid riigihankena ehitatud laeva puhul osutub teostus vastavalt hanketingimustele keeruliseks. „Loodame, et riik laeva omanikuna leiab siiski võimaluse eeloleval talvel laeva ümberehituse finantseerimiseks. Ilma jahutussüsteemi parendusteta puudub Väinamere Liinidel operaatorina kindlustunne uuele hooajale vastuminemiseks,“ hindas Hiiuväin.

Kiirlaeva Runö omanik ja ehitaja on riik, laev on valminud riigihanke korras 2012. aastal. Väinamere Liinid on laeva kasutaja vastavalt rendilepingule ja korraldab liinivedu avaliku liiniveo lepingu alusel kuni 2017. aastani. Sõidugraafikute mahu tellib riik ja graafikud  koos etteantud reiside arvuga koostavad vedaja ja Ruhnu vallavalitsus, oma kooskõlastuse graafikule peab andma ka Saare maavalitsus.