Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Logistikaklaster käis Riigikogu majanduskomisjonis
Eesti Logistikaklastri esindajad käisid kohtumas Riigikogu majanduskomisjoniga, kellele anti ülevaade klastri tegevuse tulemustest.
Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni konsultandi Andrus Kuusmanni sõnul on logistikateenused 40%-lise osakaaluga Eesti suurim teenuste ekspordiartikkel ja potentsiaalselt on Eesti väravaks umbes 300 miljoni tarbijaga turule Euroopas, Venemaal ja Aasias. Klaster on välja töötanud turundussõnumid, et saavutada sektorisisene ühine arusaam Eesti logistilisest asukohast ja sektori eelistest.
Kahaneva naftasaaduste transiidimahu kompenseerimiseks on Kuusmanni sõnul pööratud rohkem tähelepanu alternatiivsetele kaubagruppidele, mille mahtude kasvud on olnud arvestatavad. Kuusmanni kinnitusel kasvas 2012. aasta esimesel poolaastal Tallinna Sadama kaubavedudest enim konteinerite maht (27,7%,) kuid olulisematest kaupadest suurenes ka puistlasti (6,9%) ja ro-ro kaupade osakaal (6,5%). Eesti Raudtee taristul kasvas konteinervedude maht 2012. aasta esimesel poolaastal ligi 70% ja väetiste maht 54% võrreldes eelmise aastaga.
„Logistikaklastri tegevus on heaks eeskujuks, kuidas ühe sektori ettevõtjad saavad ühiste selgete positiivsete sõnumitega Eestit kui soodsat majanduskeskkonda turundada. Positiivne kuvand ja suurenenud huvi ühe sektori vastu elavdab aga kogu Eesti majandust,“ vahendas Riikogu pressiteenistus majanduskomisjoni esimehe Kaja Kallase sõnu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Majanduskomisjoni istungil osalesid Logistikaklastri arendusjuht Illimar Paul, LTA konsultant Andrus Kuusmann, LTA juhatuse esimees Andres Valgerist, Alexela Logistics juhatuse esimees Aarto Eipre, Eesti Sadamate Liidu esimees Viktor Palmet ja CF&S Estonia nõukogu esimees Tõnis Pohla.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.