Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts ootab Muuga sadama riskianalüüsi
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts saatis aktsiaseltsile Tallinna Sadam kirja, milles tehakse sadamale ülesandeks viia läbi Muuga sadama summaarne riskianalüüs.
Kirjas öeldakse, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab oluliseks Eesti transiidi- ja logistikasektori arengut ning näeb selles olulist rolli AS-ile Tallinna Sadam kuuluvatel sadamatel. Muuga sadam on seejuures eriti oluline Eesti ülejäänud sadamate toimimise, kütustega varustamise ja ka raudteeveoteenuse toimimiseks.
Seoses Muuga sadamasse uute operaatorite lisandumise ning sadamaala laiendamisega, on ministri arvates oluline analüüsida sadama ja sadamas tegutsevate ettevõtete tegevuse vastastikust mõju ning nende toimimise koosmõju ümbritsevale loodusele ja elukeskkonnale. Negatiivsete keskkonnamõjude ennetamine ja leevendamine on kooskõlas Eesti transpordi arengukava ning keskkonnastrateegiaga.
Kirjas märgitakse, et on oluline, et sadamas tehtavaid arendustöid teostataks põhjalikult, läbimõeldult ja ettevaatavalt, arvestades tegevustega kaasnevaid õnnetus- ning keskkonnariske.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Summaarne riskianalüüs on lisaks sadama arengu paremale planeerimisele Partsi sõnul väärtuslikuks sisendiks nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kui ka kohalikele omavalitsustele.
Riskianalüüsi teostamisel palub minister Tallinna Sadamal teha koostööd Tehnilise Järelevalve Ameti, Päästeameti ning teiste asjaomaste asutustega, et tagada analüüsi kõikehõlmavus, põhjalikkus ning objektiivsus.
Riskianalüüsi lähteülesanne palutakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks esitada 30. aprilliks.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.