Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saaremaal valmisid esimesed miljonieurosed kaatrid
Kuressaares tegutsevas ASis Luksusjaht valmib tänavune neljas ligi miljon eurot maksev luksuskaater, mis on kalleim firmas valminud alus.
"Meilt tellitavad alused on viimasel ajal läinud üha suuremaks ja kallimaks ning praegu oleme valmistamas juba neljandat ligi miljon eurot maksvat kaatrit Delta 54," lausus Luksusjahi juht Andres Toom. "Kõik need kaatrid on tellitud Rootsist ning ka praegu valmiv alus läheb Rootsi," lisas ta.
Delta 54 tüüpi kaatri pikkus on 16,6 meetrit, seda viivad edasi kolm Volvo Penta mootorit. Kaatri tippkiiruseks on 40 sõlme.
Kui varem seadis Luksusjaht eesmärgiks toota aastas kuni sada jahti ja kaatrit, siis nii mullu kui ilmselt ka tänavu ulatub valmistoodangu maht 80 ühikuni, seda põhjusel, et tellijate soov on olnud saada suuremaid aluseid, kirjutas Meie Maa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Meil on mitmeid kliente, kes on meilt varemgi jahi või kaatri tellinud ning nüüd, oma majanduslike huvide ja võimaluste avardudes on tellinud üha suuremaid ja kallimaid aluseid," selgitas Toom.
Enam kui saja töötajaga Luksusjahi omanik on Saaremaal elav rootslane Sven Lennart Alpstal. Luksusjahil on Rootsis kaks tütarettevõtete, mis tegutsevad jahtide ja kaatrite müügi ning hooldusega.
Luksusjahi müügitulu oli mullu 147 miljonit krooni, kasum 41 miljonit. Ettevõtte jaotamata kasum oli eelmise aasta lõpu seisuga 196 miljonit krooni.
Lõviosa firma toodangust läheb Rootsi, vähem Soome, Suurbritanniasse, Saksamaale ja Šveitsi, eestlastelt tuleb aastas paar tellimust.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.