Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lennujaama juhtkonna ja nõukogu põhitasud vähenesid keskmiselt 5%
Samal ajal kui mitmel riigi enamusosalusega ettevõtte juhtkonnal töötasusid tõsteti, vähendati Tallinna Lennujaama ASi juhtkonnas tippjuhtide tasusid keskmiselt 5%. Sarnane muster näib olevat ka nõukogu liikmete põhitasude kärbetel.
Juhatuse esimees Rein Loik teenis 2010. aastal 5,5% vähem, kui 2009. aastal, mil tema põhitasu oli 915 026 krooni. Kolmele juhatuse liikmele maksti mullu põhitasu 756 000 krooni. Einar Bambuse jaoks on see teenistus natuke enam 4% vähem kui tunamullu.
Keskmiselt 4,5% vähenesid 2010. aastal ka suuremal enamusel lennujaama nõukogu liikmete, kaasaarvatud nõukogu esimehe, põhitasud. Selle eest maksti mõnele suuremat tasu nõukogu töös osalemise eest, mistõttu pööras see põhitasu kärpe ühel juhul isegi tõusuks. Nii näiteks kasvas ligikaudu 1000 krooni võrra Viljar Arakase tasu.
Eesti Raudtee esimehe Kaido Simmermanni 1 680 000 krooni suurune põhipalk mullu võrreldes varasemaga ei muutunud, kuid sellele arvestati juurde 280 000 krooni lisatasu.
Lootsiteenuseid kohustuslikus korras kuues piirkonnas pakkuva aktsiaseltsi Eesti Lootsi juhtkonna liikmete põhitasu oli 2010. aastal peaaegu 20% suurem kui ülemöödunud aastal.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.