Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ametiühing: vedajate palgasüsteem soosib õnnetusi
Transpordi Ametiühingu esimehe Peep Petersoni sõnul on Eesti veofirmade palgasüsteem vastuolus Euroopa liiklusohutusnõuetega.
Ametiühingu autojuhtide sektsioon saatis täna päringud Maanteeametile ja Liikluskindlustusfondile, sest on jäänud mulje, et avariisid toimub tänavu sagedamini. Info analüüsi tulemusel tehakse ka omad ettepanekud liiklusohutuse tõstmiseks.
Petersoni sõnul võib analüüs viia aga ka väga põhimõtteliste ettepanekuteni, kuidas transpordipoliitikat muuta. "Näiteks ei vastuta täna tellija selle eest, kui sunnib vedajaile peale ülekaalulisi, alamakstud või sõiduaja reeglitele mittevastavaid vedusid. Samuti on transpordiettevõtete palgasüsteemid põhimõttelises vastuolus Euroopa liiklusohutusnõuetega,” märkis Peterson ja tõdes, et Eestis puudub institutsioon, mis liiklusohtlikku transporditurgu korrastaks.
„Meediat jälgides ja ametivendadega suheldes on jäänud mulje, et eriti sel talvel on rekkaõnnetused sagenenud. Tahame sellele statistilist kinnitust saada ja siis konstruktiivselt pead kokku panna, et mis lahti on,” selgitas Transpordi Ametiühingu autojuhtide sektsiooni juhataja Sulev Paglant.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema sõnul ei ole suurte autode õnnetustes alati süüdi professionaalid ise, vaid ohtlikud olukorrad on põhjustatud hoopis libedal teel sõitmisega mitteharjunud teised liiklejad. „Täpsema pildi saame statistikat uurides,” uskus E-Piimas leiba teeniv autojuhtide kõneisik.
Transpordi Ametiühing autojuhtide sektsioon arutab rekkaõnnetuste statistikat hiljemalt veebruari lõpus ja koostab selle alusel ministrile soovitused liiklusohutuse tõstmiseks.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.