Eksport tõmbab peatselt majanduse tõusule

2010. aastaks ootab ministeerium majanduskasvu 1 ning 2011. aastaks 4 protsenti. Peamine Eesti majandust mõjutav kasvutegur on ekspordi suurenemine ning välisnõudluse oodatust kiirem taastumine majanduskriisist. 

Kui majanduses on hetkel kasvu taastumise periood, siis olukord tööturul on stabiliseerumas. Ekspordi taastumine paneb aluse majanduskasvule ning viitajaga ka tõusule tööturul ja sisenõudluses. Kuigi käesoleva aasta kokkuvõttes tööpuudus eelmise aasta keskmisega võrreldes suureneb ning tööga hõivatute arv väheneb, näeb tööturul esimesi positiivseid märke juba praegu.

 Maailmamajanduse kasvuväljavaadete paranemine suurendab samas hinnasurveid nii meil kui mujal. Eesti sisenõudluse jätkuva madalseisu tõttu tõusevad hinnad käesoleval aastal 1,1 protsenti, mis kiireneb 2011. aastal 2 protsendini. Hinnatõus toimub ka euroalas ning Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmine sellega ohtu ei satu. Eesti eelarvepuudujääk võimaldab kevadprognoosi kohaselt nii 2010. kui ka edasistel aastatel täita Maastrichti kriteeriumid. Käesoleva aasta valitsussektori prognoositav eelarvedefitsiit on 2,5 ning tuleval aastal 2,2 protsenti SKPst. Järgnevatel aastatel hakkab defitsiit järjest vähenema ning keskpikas perspektiivis jõuab valitsussektori eelarve taas ülejääki. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on majanduslangusega laotud Eestis baas uuele ja tugevamale kasvuajale. „Kõige valulisem osa majanduse kohanemisest on suuresti möödas ning on struktuurse paranemise märke. Eesti ettevõtjad, inimesed ja riik on kriisist palju õppinud ning me oleme mõneski asjas tugevamad kui enne,” sõnas Ligi. Eesti on rahandusministri sõnul majanduskriisiga hästi toime tulnud. „Eesti rahanduspoliitika on üks meie suuri eeliseid. Meil on Euroopa Liidu madalaim võlakoorem ning me ei sõltu ka siseturu kunstilikest stiimulitest, mille lõpetamine on paljude riikide suur mure. See tähendab ka maksukoormuse eelist tulevikus,” ütles Ligi. Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos on aluseks järgneva nelja aasta riigi eelarvestrateegia (RES 2011-2014) koostamisel.