Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vedajate koostöö nõrk ja piiriületus keeruline
Eile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) kogunenud transiidikomisjon pidas veofirmade koostööd nigelaks ja piiriületust keeruliseks, edastab MKM.
„On väga positiivne, et transiidiettevõtted on haakunud teemast teha ühiselt turundusalast koostööd,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „See aga tähendab, et ettevõtted peavad veelgi tõstma oma toodete kvaliteeti ja pakkuma välja logistilisi täislahendusi,“ lisas ta.
Ettevõtted on jõudnud juba ka reaalsete algatusteni, milleks on transiidiklastrist lähtuv koostöö ning pikaajaline ühisturundus, mis väljendub osaluses EXPO 2010 maailmanäitusel Shanghais ja muudel sektori messidel ning üritustel.
Teise olulise teemana arutas transiidi valitsuskomisjon kaupade piiriületuse lihtsustamist. Esimese pilootprojektina valmib Sillamäele veoautode parkla ning elektrooniline piiriületussüsteem, mis eeldatavasti käivitub sel aastal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Komisjon tõdes, et 2009 aasta oli transiidis kaubamahtude stabiliseerumise aasta ning logistikafirmade stabiilne hinnapoliitika on taganud pikaajalised lepingud. Sel aastal ilmselt stabiilne kaubavoog jätkub ning rahvusvahelise kaubanduse struktuur oluliselt ei muutu.
Lisaks kuulas komisjon Tallinna ja Sillamäe sadamate arenguplaane ning ülevaadet ühtekuuluvusfondide projektide rakendamisest.
Transiidikomisjoni kuuluvad ministeeriumide, maksu- ja tolliameti, piirivalveameti, transiidiassotsiatsiooni, Sadamaoperaatorite Liidu, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni, AS Tallinna Sadama, AS Eesti Raudtee, Tuleviku-uuringute Instituudi ja transiidifirmade esindajad. Komisjoni juhib Juhan Parts.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.