Autor: Siim Sultson • 30. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tema hinnangul on ju nüüd globaalne kaubavahetus kasvamas 20% - kui lugeda prognoose. Sestap ei maksa jääda hetke ja kohalikku ületähtsustama.

Hiina huvi Eesti vastu on siiski seotud arvestusega, kuidas kaubad liiguvad Balti merel ja selle regioonides. Sest siin on ju tegemist areaaliga, millega on seotud paarsada miljonit inimest Euroopa põhjaaladel, lisaks ka Venemaa läänealadel, Ukrainas, Valgevenes. Olulised on ka veel ookeaniveod. Seega hiinlaste huvi jahtumine Eesti vastu on pigem ajutine nähtust.

"Kui kriis lõppeb, on tähtis teada, kuidas jätkub edasine tööjaotus, millised on korrektuurid Hiina-Euroopa suhetes," selgitas Parts meelte ärksana hoidmise vältimatust Ida-Lääne teljel toimuva asjus.

Liiatigi on ju globaalne kaubavahetus aina enam koondumas konteineritesse. "Varsti veetakse piima ka konteinerites," ilmestas ta süvenevat trendi veonduses.

Niisiis tuleb nüüdsest kriisist olla üle ja valmistuda uute jõujoonte kujunemiseks, et õigel hetkel õiges suunas ja õige intensiivsusega tegutseda. Hiina huvi siinse ala vastu pole kadunud kuhugi.