Autor: Kaisa Gabral • 4. mai 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

400 raudteelast ootavad koondamishirmus uut töölepinguseadust

Uue töölepinguseaduse jõustumisel võivad Eestis töö kaotada tuhanded inimesed, sealhulgas vähemalt 400 raudteelast.

Raudteelaste ametiühingu esimees Oleg Tšubarov leiab, et 1. juulist, mil seadus jõustub, muutub väga palju – ja just halvemuse suunas, kirjutas ajaleht Pealinn. See hõlmab ka uut lähenemist tööaja ja vaba aja reguleerimisele. Probleeme tekib puhkustega, sest uue seadusega pole näiteks ette nähtud lisapuhkusepäevi halbades ehk tervistkahjustavates tingimustes töötamise eest. «Töö jääb endiseks, aga tingimused halvenevad veelgi,» väidab ametiühingujuht.

Tšubarovi sõnul lepiti seaduse ettevalmistamise ajal kokku, et see jõustub 2010. aastal, kuid valitsus surus viimasel hetkel parlamendis oma tahtmise läbi ja nüüd tahetakse tööandjale kasulikud muudatused sisse viia juba 1. juulist, töötajat kaitsvad muudatused aga lükata järgmisse aastasse.

Eesti ametiühingute keskliit on veendunud, et seadus peab jõustuma tervikuna, olgu siis 1. juulil või hiljem, et väiksem kaitse oleks kompenseeritud suuremate sotsiaaltagatistega.

Praeguses keerulises olukorras on ametiühingud võtnud tasakaaluka seisukoha, tõdeb Tšubarov. Raudteelaste palka peaks kollektiivlepingu järgi tõstetama 10%, kuid tööandja soovib palgad külmutada, lubades vastutasuks töölisi mitte koondada. Ametiühingud aga hoiatavad, et kuna uue seaduse järgi on koondamine lihtsam, võib tööandja oma lubaduse kergesti unustada.

Möödunud aastal koondati 380 raudteelast, nüüd võib töö kaotada veel 400, neist umbes pooled Eesti Raudteelt. Ametiühingud püüavad seda ära hoida, sest raudteelastel pole mujalt erialast tööd leida ja nad kaotavad kiiresti oma kvalifikatsiooni.

«Kui homme tulevad rongid, pole enam kedagi, kes nendel töötaks,» mainib raudteelaste usaldusisik Natalja Rudz. «Otsuseid tuleb teha perspektiivitundega, meie valitsus aga leiab, et transiitvedusid pole vaja.»

 

Ametiühingutegelaste sõnul ei saa meenutamata jätta, kuidas valitsus rikkus kaks aastat tagasi aprillisündmuste ajal suhted Venemaaga. «Varem oli iga inimene vaid enda eest väljas, kuid nüüd ollakse aktiivsed,» räägib Tšubarov. «Lätlased ja leedulased tänavad meie peaministrit selle eest, et neil on nüüd kaubavood kindlustatud, samal ajal kui Eestisse on need vähenenud.»

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077