Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Finnair sõidab otse Istanbuli
Alates tänasest on võimalik reisida Finnairi otselendudega Helsingist Istanbuli. Lennud Türki hakkavad toimuma alguses kahel korral ning alates 30. märtsist neljal korral nädalas: esmaspäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti ning laupäeviti.
Esimene Finnairi lend Istanbuli startis Helsingi Vantaa lennuväljalt täna hommikul kell üheksa.
„Tänu väga tihedale lendude võrgustikule saame Helsingi kaudu pakkuda ühenduslende Türgist Balti riikidesse, Skandinaaviasse ja kõikidesse Finnairi Aasia sihtkohtadesse. Kindlasti võimaldab uus lennuliin mugavamat ühendust Eestist Istanbuli ja tagasi reisivatele Türgi ning Eesti äri- ja puhkusereisijatele,“ selgitas Finnairi Eesti müügidirektor Jan-Michael Nigmann. „Türgi lennuliin jääb avatuks aastaringselt,“ lisas Nigmann.
Finnair lendab 12 miljoni elanikuga Istanbuli lennukitega Airbus 319 ja Embraer 190. Lennukestvus Helsingist on kolm tundi ja viisteist minutit.
Finnair Plus Platinum-, Gold- ja Silver-kliendikaartide ning alliansi Oneworld Emerald- ja Saphire- tasemete kliente, samuti Finnairi äriklassireisijad on oodatud enne reisi väljumist kasutama Istanbuli lennujaama Millennium loungi. Millenniumi nimeline ootesaal asub väljuvate lendude alas.
Türgi suurim ja tuntuim linn Istanbul, ajaloolise nimega Konstantinoopol, pakub segu kaasajast ja minevikust, aasia- ja euroopapärasest, ida ja lääne kulutuurist. Linna särav ajalugu peegeldub selle mošeede minarettides, sultanite paleede hiilguses ning linna muuseumide kunstiaaretes.
Türgi on ka kuulus rannapuhkuse sihtkoht. Riigil on 1 500 kilomeetrit liivarandu, kus mõnedes piirkondades paistab päike 300 päeva aastas. Külalisi meelitavad päike, säravvalge rannaliiv, türkiissinine meri, haaravad traditsioonid ja mitmekülgne kultuur.
Finnair teostab Tallinna ja Helsingi vahel regulaarlende kuus korda päevas.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kesk-Aasiast pärit veokijuht võitis kohtus Leedu üht suurimat vedajat
Hinnad tõusevad juba jaanuaris
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele