Väikesadamate ehitus- ja kasutusloa riigilõiv tuleb viia sarnasele tasemele teiste ehituslubadega, ütles majandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Eva Vanamb portaalile aripaev.ee.
"Sadamaseaduse riigilõivumäärade osas on majandusministeeriumil kavas esitada riigikogu majanduskomisjonile ettepanek neid oluliselt vähendada," tõdes Vanamb.
Riigikogule esitatud seaduseelnõu kohaselt tuleb väikesadama ehitus- ja kasutusloa eest olenevalt ehitise suurusest maksta vähemalt 500 000 krooni riigilõivu. Väikesadamate liit on selle vastu protestima hakanud.
"Algsed riigilõivud hõlmasid kõiki kontrolli- ja järelevalvetegevusi, mida riik teeb seoses ehitamiseks vajalike lubade väljastamisega, ning lisaks oli olulise komponendina lõivu hulka arvestatud ka riigi omandis oleva veekogu põhja kasutamise või omandamise tasu," kinnitas Vanamb. See oleks puudutanud vaid suuremaid ehitisi – veepõhja aluse pinnaga vähemalt 60 m², lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vanamb kinnitas, et väikesadamate arengu soodustamiseks on otstarbekas riigilõive oluliselt vähendada. "Ministeeriumi poolt majanduskomisjonile tehtava ettepaneku sisuks on viia vastavad riigilõivud sarnasele tasemele, nagu see kehtib teiste ehituslubade puhul," märkis ta.
Lisaks on kavas riigilõivudest eraldada mainitud merepõhja võõrandamise tasu eraldi tasuks, sidudes selle teatud määraga maa maksustamishinnast, selgitas Vanamb. Viimasena nimetatud tasu hõlmaks neid juhtumeid, kui väikesadama rajatise ehitamisega kaasneks ka suurem praegu riigi omandis oleva veekogu põhja ala omandamine sadamarajatise omaniku poolt.
"Hetkel on merepõhja hõivamine reguleerimata ja eraldi lõive merepõhja hõivamise eest sätestatud ei ole, küll kohalduvad aga sadamaehitiste ehitamisele praegu tavapärased riigilõivuseadusest tulenevad ehitamise riigilõivud," rääkis Vanamb.
Eraldi mingit sadamategevuse eest makstavat riigilõivu kehtivas õiguses ei ole, lisas ta.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.