Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Bussiliine ähvardavad rahapuudusel uued kärped
Maakondlikel bussiliinidel tuleb järgmisel
aastal taas kord arvestada väiksema toetuse ja piletihinna võimaliku tõusuga,
sest majandusministeeriumil napib raha.
Tuleva aasta eelarve piirmäär, mille on ette kirjutanud rahandusministeerium, tekitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eelarvesse pea poole miljardi krooni suuruse augu, mida saaks lappida peamiselt ühistranspordile antavate toetussummadega, kirjutas Postimees.
Rahandusministeeriumi välja öeldu järgi peaks MKMi eelarve järgmisel aastal mahtuma 8,69 miljardi krooni piiresse, mis on tänavusest kärbitud eelarvest pisut üle miljardi võrra enam, toetuste ja haldusalade kuludeks jääks ministeeriumil tuleval aastal ligi 1,34 miljardit krooni, tänavu on see summa pea pool miljardit enam.
Samas vajaks ühistransport hüppelist toetuste tõusu, sest kütus on viimase aastaga kallinenud mitukümmend protsenti, maakondlikud bussikonkursid kukuvad läbi, sest firmad ei ole nõus praeguste väikeste toetuste juures inimesi vedama, nii on läinud näiteks Valgamaal ja Ida-Virumaal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul ei saa praeguses olukorras rahandusministeeriumi seatud piirist kinni pidada, sest riik ei tohi oma kohustusi täitmata jätta, küll aga möönab Parts, et rasked ajad ja optimeerimine seisavad ühistranspordis paratamatult ees.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.