12. jaanuar 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Riik peaks ajama sellist poliitikat, et sadamad ei konkureeriks üksteisega, vaid teiste riikide omadega," kommenteeris Antropov. "Siin käivad sakslased, jaapanlased, hiinlased, nende jaoks on kõik üks Port of Estonia, 50 km ei ole nende jaoks vahemaa," tutvustas Atropov olukorda. Sadamajuhi idee, mida ta tutvustas ka peaministrile, on, et sadamad võiksid spetsialiseeruda. Paldiski Põhjasadam on sobiv konteinerite ja autode jaoks. Lõunasadamasse võiks minna puit ning metall ja Muuga kaudu nafta. Sillamäele jääks siis väetis.

"Lääne-Euroopa ja Venemaa kaubasuund on kasvanud 10%, konteinerite vedu on kasvanud 20%. Oleks hea, kui me suudaksime osagi sellest transiidist siia tuua," tutvustas Antropov olukorda Ansipile.

Ka Ansip nõustus, et hoolimata poliitilistest suhetest, ei taha üksi riik isolatsiooni jääda ja kaubamahud kasvavad. "Vaadake Venemaad, tal ei ole isegi Valgevenega häid suhteid," lisas Ansip. Kaubamahtude kasv tuleneb otseselt sellest, et riigid spetsialiseeruvad ja tööjaotus süveneb.

Ukraina president Viktor Juštšenko esitas oma Eesti visiidil idee, et Ukraina kaubad liiguksid läbi Eesti. "Esmaspäeval läheme Ukrainasse koos peaministriga visiidile, et teemat edasi arendada," tutvustas Antropov arenguplaane.

Ukrainast liiguksid puit, metall, põllumajandus tooted läbi Eesti Läne-Euroopasse, sest Ukraina on võimas põllumajandus- ja strateegiliste varude maa. Ukrainasse liiguks omakorda kvaliteetne olmekaup.

Antopovi sõnul hakkavad varsti loodetavasti kulgema konteinerid läbi Paldiski Põhjasadama Skandinaavia maadest Hiinasse Transs-Siberi kaubateel.

"Majanduslikust aspektist on igati loogiline, et kaubad liiguksid läbi Paldiski, kui praegust kulgeb kauba tee läbi Hanko ja siis tuuakse need siia, et rongile laadida Venemaale saatmiseks," tunnistas Ansip.

Antropovi sõnul ei suuda olemasolevad marsruudid rahuldada Venemaa kasvavat nõudlust. Tema sõnul on praeguse kaubavoo maht 200 000 tonni. "Kui mina Paldiskisse tulin, oli siin üks suur pommiauk, ainult kaevati, nüüd hakkab valmis saama. Edasi loodame kaubavedude mahtu suurendada kahe miljoni tonnini aastas viie aasta jooksul, sadama totaalne võimsus on neli miljonit tonni aastas," ütles Antropov. Ta lisas, et pikas perspektiivis on plaanis Paldiski Põhjasadam ja Lõunasadam ühendada.

Peamine sadama probleem, mida Antropov Ansipile kurtis on, et sadamate seadus on 10 aastat vana, mis ei võimala sadamaid arenda ja on vastuolus ehitusseadusega. "Merepõhja ehitamine on keeruline, merepõhi on maa on riigi oma samas, et ehitusluba saada peab olema maa sadama oma," kurtis Antropov.

Ansipi sõnul on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis uus seaduseelnõu liikumas ja loodetavasti läbib see kooskõlastusringi. "Merepõhja maadega on suur probleeml," ütles Ansip.

Peaministri sõnul saab riik kõige paremini sadamat aidata sadamale ligipääsu loomisega ja infrastruktuuri arendamisega. "Riigi mure on raudtee, Tallinna ümbersõit, Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu maantee, Via Baltica. Nende tee arendamine suurendab ka kaubakoguseid," ütles Ansip Antropovile. "Tallinna sadamale ei olnud raudtee ümbersõidu ehitamine majanduslikult tasuv, kuid tallinlaste jaoks on tegemist julgeolekuküsimusega, et me vastu taevast ei lendaks," lisas Ansip.

Ansipi sõnul ei tasu loota kiiret Rail Baltika arengut: "Kõige rohkem on sellest huvitatud leedukad, et luua ühendus Poolasse. Selle projekti suurim küsimärk on majanduslik tasuvus, ka kõik Euroopa Liidu rahastatud projektid peavad olema majanduslikult tasuvad."

Lisaks rääkis Ansip ajakirjanikele lustliku loo sellest, kuidas ta kord Jaapanis müügimeheks hakkas. "Olime presidendiga Jaapanis ja mina olin siis veel majandusminister. Samal ajal toimus Soomes streik ja siis sai Eesti sadamaid müütatud, nüüd on hea näha, mida tegelikult müüsin," rääkis Ansip.