Suure Siiditee taassünd

Seoses aktiivsete geopoliitiliste muudatustega Aasias XV sajandil, loovutasid karavaniteed koha mereteedele ja merevedudele, mida kaua peeti alternatiivseks ning kasulikumaks sidepidamise viisiks.

XXI sajandi tehniline progress tõi tagasi kontinentaalsete marsruutide hiilgeaja. Nii läbib Hiinast Saksamaale liikuv konteinerrong 10 500 km vahemaa 13–14 päevaga. Merd mööda jõuavad hiina kaubad Euroopa turgudele 40–60 päevaga.

Viimase viie aastaga on transiit suunal Hiina-Euroopa kasvanud 17 korda. Prognooside järgi on 2020. aastaks transkontinentaalse kaubanduse maht peaaegu kahekordistunud ning ületab 1 trln dollarit. Kaubavedude maht moodustab peaaegu 170 mln tonni. 

Kolmandaks on programmi südamikuks industriaalse infrastruktuuri arendamine. “A” klassi hubide kett riigi kesk-, ida-, lääne- ja lõunaosas aitab Kasahstanil saada võtmepunktiks kaupade jagamisel Venemaa ja Kesk-Aasia turgudele.

Infrastruktuuri programmi “Nurlõ žol” oluliseks osaks on Kaspia mere kaldal asuva riigi ainsa meresadama Aktau moderniseerimine. Kasahstani valitsuse plaanides on sadama läbilaskevõime suurendamine kuni 19 mln tonnini 2020. aastaks.

Koos sellega on peamiseks infrastruktuuri projektiks spetsiaalne majanduspiirkond “Horgos – Lääneväravad,” suurim kaupade distributsiooni keskus, mis tagab Hiinale, Kasahstanile ja EAMÜ riikidele võimalused  maailmaturgudele väljumiseks.

Horgos koondab endas kuivsadama, logistika- ja tööstuspiirkonnad, Altõnkoli raudteejaama ning Kasahstani-Hiina Rahvusvahelise piirikoostöö keskuse.

Siin, Hiina piiril, on “Uus Siiditee” juba reaalsuseks saanud. Konteinerid Hiina kaupadega laaditakse Horgoses Euroopa rööpmelt, mida kasutatakse Hiinas, laiemale – ühtsele kogu Euraasia majandusruumis ning saadetakse edasi – Venemaa, Euroopa ja Lähis-Ida turgudele. 2020. aastaks moodustab kuivsadama planeeritav võimsus 500 tuhat TEU.

Kasahstani-Hiina infrastruktuuri projektide kontekstis tuleb ära märkida Kasahstani logistikaterminali avamine Kollasel merel Lianyungangi sadamas. Sel kombel sai Kasahstan püsiva kogumispunkti Hiina transiidiks Kasahstani.  

Transpordi ja logistika infrastruktuuri arendamine Kasahstanis loob piiritud võimalused tegusatele inimestele.

Nii näiteks võivad ettevõtted kasutada Horgose Kuivsadamat kui regionaalset kauba kogumise ja sorteerimise keskust selle edasiseks tarnimiseks Euroopasse, või kui kohta kaupade toimetamiseks Euroopast Hiinasse.

Üks sadama peamistest eelistest on soodne geograafiline asend punktis, kus ristuvad tähtsad marsruudid kaupade tarnimisel Hiinast ja Kagu-Aasiast Euroopa maadesse. Ja mitte ainult see. 

On tähtis, et sadam muutub omamoodi väravaks Euraasia majandusühenduse riikidesse. Vaba majandustsooni tööstuspindade kasutamine annab võimaluse võimaluse toota kaupu märgiga “Valmistatud Kasahstanis,” mis omakorda vabastatakse tollimaksetest sisseveol kogu 180-miljonilisse Euraasia ühenduse majandusruumi.

Investorite tegevuse lihtsustamiseks on Horgoses neile ette nähtud väga kasulikud tingimused: need on nii järeleandmised õigusvaldkonnas kui ka unikaalsed äripakkumised puuduva maamaksuga, aga ka lihtsustatud protseduur välismaa tööliste värbamiseks. Kõik need meetmed mõjutavad muidugi ka kauba lõppmaksumust.

Kõik need projektid on suunatud nii Kasahstani kui ka kogu suure Euraasia majandusruumi transiidipotentsiaali suurendamiseks. Peamine eesmärk seisneb Kesk-Aasia ülemineku tagamises kontinentaalselt eraldatuselt kontinentaalsele sidususele riikliku infrastruktuuri maapealsete transiit-kaubanduslike marsruutide mastaapse arendamise teel, mis seovad omavahel ida ja läänt, põhja ja lõunat. Transiit-transpordimarsruutide taaselustamine läbi Kesk-Aasia, nagu see oli “Siiditee” aegadel, võimaldab lühendada kaks korda kaubavedude kestust Hiina ja Euroopa vahel, aga ka kuni Pärsia laheni.

Kasahstan laiendab põllumajandustoodete eksporti

Kui te olete kunagi tähelepanelikult Kasahstani lippu vaadelnud, olete kindlasti märganud päikest, mille kiired on viljatera kujulised. Seejuures tekib kujutlus, et koos valgusega kallab ere päikeseketas kogu maailma üle viljaga – külluse ja heaolu alusega.

Ning see pole juhuslik, kuulub ju praeguseks Kasahstan kümne maailma liidri hulka teravilja ja jahu ekspordi alal. Kasahstani jahust küpsetatud leib võiks vabalt saada Kasahstani rahvuslikuks kaubamärgiks. 

2013–2014 aastatel moodustas Kasahstani teravilja ja jahu eksport 9,3 miljonit tonni, mis rahalises ekvivalendis moodustab peaaegu 1 miljard dollarit. 

Peamiselt on Kasahstani nisu importijateks SRÜ riigid – Aserbaidžaan, Tadžikistan ja Usbekistan, lisaks toimetatakse kaupa Venemaa, Hiina, EL ja Lähis-Ida suunas. Ülaltoodut arvestades avab transpordi infrastruktuuri arendamine Kasahstani ees uued võimalused ja uued turud.

Raudtee, mis ühendab Hiinat läbi Kasahstani Kaspia mere sadamatega, annab võimaluse oluliselt suurendada kaubavedude mahtu läbi Kasahstani ja Kaukaasia Euroopasse. See võimaldab ka täieliku väljapääsu Lähis-Itta, India läänerannikule ja Pakistani lõunaosale. Kaubavedude maht sellel teel saavutab lähimal aastal 10 miljonit tonni.

On ilmselge, et Kasahstan, tõstatades küsimuse toidukaupade ohutusest oma püüdluste kontekstis, olles ÜRO  mittepüsivas liikmestaatuses perioodil 2017.–2018. aastal, kavatseb liikuda sõnadelt tegude juurde. 

Üldiselt elab Kasahstani põllumajandussektor naftahindade järsu langemise tingimustes üle uuestisündi.

Viimase 10 aasta jooksul on tootmismahud Kasahstani põllumajanduses suurenenud peaaegu neli korda. Põllumajandustoodangu kogumaht moodustas 2014. aastal peaaegu 20 miljardit dollarit, mis on võrreldes 2004. aastaga nominaalväljenduses peaaegu neli korda rohkem. Põllumajandustoodangu eksport kasvas kolm korda. Loomakasvatuse toodangu väljalase suurenes näidatud perioodil 3,9 korda. Investeeringute juurdevool põllumajanduse põhikapitali kasvas 345 miljonilt dollarilt 2004. aastal kuni 1,2  miljardi dollarini 2014. aastal.

Kõikide põllumajanduskultuuride külvipinnad moodustasid 2014. aastal ligikaudu 21,5 miljonit hektarit. Teraviljasaak moodustas 2015. aastal 20 miljonit tonni, mis on 1,1 miljoni tonni võrra rohkem 2014. aasta saagist. 

Liha ja lihaproduktide eksport moodustas 2014. aastal 12,3 tuhat tonni, sealhulgas moodustas “punase liha” eksport 7,5 tuhat tonni, loomaliha eksport 6,3 tuhat tonni.

Võtmetähendusega on saavutatud progressis riigi roll. Alates 2013. aastast realiseeritakse Kasahstanis programmi “Agrobisnes-2020,” mis sisaldab tervet kompleksi finants- ja mittefinants mehhanisme agraarvaldkonna toetamiseks. 2015. aastal moodustas toetuste maht 590 miljonit dollarit, mis on peaaegu 2 korda rohkem kui 2013. aastal.

Pole saladus, et Kasahstani agrotööstuskompleks pakub suurt huvi investoritele. Lisaks ülalmainitud saavutustele avab Kasahstani põllumajandussektor neile rea uusi võimalusi. Need on laiad mitteasustatud maa-alad territooriumiga, mis ületab Lääne-Euroopa suuruse. See on tööstuse ökoloogilisus – Kasahstan on maailmas esikohal kemikaalide kasutamise madala taseme osas. Kokku on Kasahstanis käesoleval ajal umbes 300 hektarit orgaanilisi maid. Need on sertifitseeritud vastavuses Euroliidu riikide standarditega ning Ameerika orgaanilise toodangu valmistamise standarditega.

Lisaks sellele moodustab peamise eelise siiski riigi unikaalne geoökonoomiline asend keset peamisi toidukauba kasutamise turge, mille hulgast võib välja tuua Hiina, Venemaa, Lähis-Ida ja Euroopa. Antud kontekstis ei saa muidugi märkimata jätta Euraasia Majandusühenduse integreeritud turgu.

Kasahstani põllumajandustoodete ekspordi aktiivne laienemine võib tuua soliidseid dividende ka Eestile. Asudes kahe majandusühenduse – EL ja EAMÜ piiril, aga ka tagades väljapääsu maailmaturgudele läbi Balti mere, on Eestil võimalus muutuda usaldusväärseks ümberlaadimispunktiks Kasahstani toodangule. 

Eesti ettevõtted ootavad EXPO-2017-t

Kahe aasta pärast toimub Astanas üks ilmselt oodatuimaid ja kajastatavamaid sündmusi – maailmanäitus EXPO-2017.

Spetsialiseeritud maailmanäituse “Astana EXPO-2017” teema on “Tulevikuenergia.” EXPO-2017 kujutab endast unikaalset võimalust inimkonnale koguda Astanasse kokku osalejad kogu maailmast, teadusringkonnad ja organisatsioonid ühe kaasaja kõige kriitilisema ja globaalselt olulisema teema arutamiseks, mis puudutab kogu maailmaühiskonda – energia stabiilset kasutamist. Näitusel esitletakse maailma parimaid energiasäästu tehnoloogiaid, uusi lahendusi ning olemasolevate alternatiivsete energiaallikate kasutamise tehnoloogiaid, nagu päikeseenergia, tuule, mere- ja ookeanivee ning termaalvete energia.

Astana valiti EXPO-2017 läbiviimise kohaks 22. novembril 2012. aastal 152. Maailmanäituste büroo Peaassamblee poolt 161 riigi esindajate salajasel hääletusel. Astana taotlust toetasid 103 riiki.

Näitus EXPO-2017 Astanas algab 10. juunil ja lõppeb 10. septembril 2017. a. Osalemist “Astana EXPO-2017”-l on kinnitanud üle 50 riigi ning 11 rahvusvahelist organisatsiooni. Kokku oodatakse üle 2 miljoni külastaja 100st riigist, kellest igaüks prognooside kohaselt külastab näitust 2 korda või rohkem. Sel kombel moodustab üldine külastuste arv orienteeruvalt 5 miljonit. Planeeritakse, et 85% üldisest külastajate hulgast moodustavad kasahstanlased, 155 aga välisriikide kodanikud, kellest enamus sõidab kohale SRÜ riikidest ja Hiinast. Olulist külastajate hulka oodatakse ka Euroopast, Türgist ja USAst.

Veel enne selle suurejoonelise ürituse algust kutsub EXPO-2017 esile välisinvestorite elavat huvi. Ning see ei ole juhuslik, sest näituse läbiviimiseks eraldatud piirkond saab üheks tulevikus teaduse ja tehnika keskuseks muutuva linna unikaalsetest linnaosadest, kontoriruumidega ning kogu vajalike teenuste spektriga.

Käesoleval ajal on kaasatud 1 mld 200 mln dollarit investeeringuid. Kokku planeeritakse näituse läbiviimisele kulutada 3 mld dollarit.

Investoreid meelitavad ka teatud maksusoodustused – preferentsid, mis on ettenähtud EXPO seadusega, aga ka kõikide insenerivõrkude ja infrastruktuuri võimaldamine linnavõimude poolt. Tühja kohta näituse territooriumil praktiliselt juba ei ole.

Külalislahke Kasahstan rõõmustab kõikide planeeritud osalejate ja külaliste üle, sealhulgas ka sõbralikult Eesti üle. Astanas kinnitatakse, et kasu saavad sellest kindlasti kõik.