Äriteenuste sisseostmise ABC

Logistika põhitõdedest tulenevalt on igas inimeses peidus suuremal või vähemal määral logistik. Langetame pidevalt kaalutud otsuseid, kuidas õiged asjad ja inimesed saaksid õigeks ajaks optimaalsete kulutustega õigetesse kohtadessetoimetatud.

Selles veendumiseks tasub jälgida näiteks ühe hommikutunni vältel oma tegevusi, mille eesmärgiks on kas või õigeks ajaks tööle jõudmine, ja nende tegevuste järjestust.

Reeglina on meie tegevused standardsed, kuid aeg-ajalt esineb ootamatuid olukordi, mis nõuavad lahendamiseks rutiini raamidest väljamurdmist. Näiteks takso eelistamist tasuta ühistranspordile sissemagamise korral.

Minnes spetsiifilisemaks ja sukeldudes logistikasse kui ärivaldkonda, vajame lisaks intuitsioonile ka mõnevõrra spetsiifilisi teadmisi, oskusi ja kogemusi, et tekiks tarkus õigete otsuste langetamiseks. Igale otsusele järgneva tegevuse tagajärg on alati rahaliselt mõõdetav.

Otsusta, milliseid teenuseid on mõttekas sisse osta
Alustada on soovitav oma äriprotsesside ABC-analüüsist, jõudmaks selgusele,
millised neist on ärikriitilised (A), millised abiprotsessid (B) ja millised klassifitseeruvad tugiteenustena (C).

Tehes lisaks sama tehnikat kasutades läbi töökohtade ning personali analüüsid ja kandes tulemused ühele graafikule, saame huvitava pildi teenustest, mille sisseostmist tasub isetegemise jätkamise asemel tõsiselt kaaluda.

Kui turvalisim on alustada tugiteenuste (C) sisseostmisega kas täismahus või osaliselt, siis eelkirjeldatud ristanalüüsi tulemused võivad viidata ka abiprotsesside või isegi mõne ärikriitiliste funktsiooni outsourcing’u vajadusele,
hinnates sealjuures tulemuste eeldatavat mõju kogu ärile, efektiivsusele ning kvaliteedile.

Toon selgituseks põgusa võrdluse jae- ning netikaubanduse varude juhtimise vahel. Tundub loogilisena, et igal korralikul jaemüügiettevõttel on oma ladu. Küsimusele miks? saame tavaliselt vastuse, et see on normaalne ja ärritunud kommentaari, et mis küsimus see üldse on!?

Asjatult seisev finantsressurss
Minu tõlgenduse kohaselt on ladu objekt, millesse on külmutatud kapital, vahest võetud ettevõttele ka täiendav laenukohustus, millega kaasnevad pidevad püsikulud, ning kus raha seisab iga sekundiga oma väärtust kaotavate tootevarude
all.

Oma ladu on seega koht, mis toodab kulusid ja vähendab kasumit. Koht, kuhu on mugav peita ostuvead ning kuhu kuhjub kogu tarneahela ebakompetentsuse kontsentraat. Ja seda tavaliselt väga suures mahus. Tundub kohutav? Miskipärast on paljud ettevõtted sellele vaatamata lao ülevalpidamisega jätkuvalt rahul.

Operatiivsed uued veebipõhised lahendused
Netikaubandus on oma olemuselt operatiivsem, turustades tarnija laoseisu ja kasseerides tasu toote eest sisse enne tarnet. Kaup toimetatakse ostjale otse tarnijalt.

Transpordikulud toote kohta on küll kohati kosmilised, ent logistika põhireegliks on
mitte üksikute kuluartiklitega tegelemine, vaid kogukulude optimeerimine.

Nende kahe näite vahelises konkurentsis osutub jaekaubanduse ees võitjaks netikaubandus, kelle kogukulud on kokku madalamad.

Samas on jaekaupmehel võimalus oma konkurentsipositsiooni parandamiseks, loobudes oma laost ja delegeerides oma minimaalsete ja maksimaalsete varude juhtimise kompetentsele logistikaettevõttele. Varude täiendamine korraldatakse siis vastavalt tegelikele müükidele operatiivselt läbi EDI (elektronic data interchange ehk elektroonilise infovahetuse) liideste.

Ostes kogu ettevõtte logistika teenusena sisse, delegeerib kaupmees ka vastutuse võimalike vigade ning kahjustuste eest teenusepakkujale. Samas tuleb arvestada, et äriteenuste sisseostmine eeldab mõttemaailma suurt muutust, detailset tegevuste analüüsi, tahet koostööks, kannatust ning partnerite
mõistmist.

Uku Peerna peab logistika sisseostmise teemalise etteaknde 9. oktoobril Tallinnas Ostujuhtimise Aastakonverentsil. Vaata kogu konverentsi programmi SIIT.

Osale arutelus

  • Uku Peerna

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.0378621
Brasiilia reaal BRL 4,26 0.0610243
Bulgaaria leev BGN 1,95 0.0614376
Filipiinide peeso PHP 59,80 0.0619154
Hiina jüaan CNY 7,70 0.0610485
Hongkongi dollar HKD 8,92 0.0606013
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0619771
Iisraeli seekel ILS 4,19 0.062054
India ruupia INR 80,94 0.0618123
Indoneesia ruupia IDR 16108,46 0.0616205
Islandi kroon ISK 137,72 0.16
Jaapani jeen JPY 124,78 0.064154
Kanada dollar CAD 1,51 0.0265587
LAV rand ZAR 15,73 0.0610633
Lõuna-Korea vonn KRW 1278,99 0.0618057
Malaysia ringgit MYR 4,67 0.0599649
Mehhiko peeso MXN 21,69 0.0618255
Norra kroon NOK 9,72 0.0617379
Poola slott PLN 4,29 0.0629723
Rootsi kroon SEK 10,26 0.0624171
Rumeenia leu RON 4,70 0.0616943
Singapuri dollar SGD 1,54 0.0583128
Suurbritannia nael GBP 0,88 0
Šveitsi frank CHF 1,13 0.0618921
Taani kroon DKK 7,47 0.0616382
Tai baht THB 36,08 0.0615644
Tšehhi kroon CZK 25,58 0.0586717
Türgi liir TRY 6,04 -0.1487038
Ukraina grivna UAH 31,76 0.0617533
Ungari forint HUF 317,93 0.0629465
USA dollar USD 1,14 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.0593683
Valgevene rubla BYN 2,44 0.0615536
Vene rubla RUB 75,22 0.0617234

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019