Autor: Siim Sultson • 10. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alates 5. märtsist kehtivad teede- ja sideministri 1. septembri 1999. a määruse nr 50 „Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise kord“ muudatused, millega muutus eriloaga ümarmaterjali vedu ettevõtetele kättesaadavamaks.

Muudetud määruse punkt nr 22 ütleb, et pikaajalise eriloa väljastamisel arvestatakse eritasu vedaja poolt deklareeritud veokordade arvu järgi. Kui seda pole võimalik täpselt deklareerida, siis lähtutakse ümarpuidu vedajale nüüd arvestuslikust eriveo sagedusest, üks vedu päevas varasema kahe arvestusliku veo asemel

Muudeti ka tasumäärasid raskekaalulise eriveo eest. 52 tonnise veoki, mille teljekoormus ei ületa lubatut, eriluba maksab nüüd senise 500 krooni asemel 250 krooni veo kohta.

Sisuliselt tähendavad need kaks muudatust vedajale seda, et kui ta pikemaks perioodiks luba taotleb ja veokordade arvu täpselt ei deklareeri, siis tuleb varasema 1000 EEK asemel päevas, maksta nüüd 250 EEK päevas. 

Praegu on Eestis kehtestatud veostele täismassi piirang 44 tonni, mida talveperioodil, kui ööpäeva keskmine temperatuur on kahe nädala jooksul olnud alla miinus 8 kraadi, võib erilubadega suurendada kuni 52 tonnini.