Keskkonnaminister: Rail Balticu tarastamist tuleb põhjalikult analüüsida

Rail Balticu eskiis
Rail Balticu eskiis

Keskkonnaministeerium kiitis heaks Harju, Rapla ja Pärnu maakonna Rail Balticu maakonnaplaneeringute ühise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande, teatas ministeerium. Ministeerium toob heakskiidus välja vajaduse arvestada raudteetrassi kavandamisel piirdeaedade rajamisega seotud uuringu tulemustega.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul vastab KSH nõuetele ning trassi mõjud on adekvaatselt hinnatud. Samas sidus Keskkonnaministeerium heakskiidu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tehnilise Järelevalve Ameti tehtava uuringuga, milles analüüsitakse alternatiivseid tehnilisi võimalusi planeeringus välja pakutud lahendustele, sealhulgas tarakatkestuste kasutamist.

Uuringu käigus koondatakse info tarastamata raudteelõikudel juhtuvate õnnetuste kohta. Samuti analüüsivad eksperdid erialakirjanduse ja teiste riikide praktikate põhjal võimalikke ohtuste tagamise lahendusi tarastamata raudteelõikudel ning kaardistavad Rail Balticu trassi võimalikud tarakatkestuste asukohad. Rail Balticu meeskond on kinnitanud, et arvestavad ekspertide hinnangutega ning otsivad looduskeskkonda vähem häirivaid alternatiive piirdeaedadele nii projekteerimise, ehituse kui raudtee kasutamise ajal.

Keskkonnaminister Siim Kiisler selgitas pressiteates, et kuna tarastamise puhul on tegemist väga olulise looduskeskkonda mõjutava teemaga, tuleb seda enne lõplike otsuste tegemist põhjalikult analüüsida. „Et leida keskkonnale parim lahendus ning samaaegselt mitte pidurdada planeerimisprotsessi, kiidame KSH aruande heaks tingimusel, et nendes välja pakutud tarastamise kombinatsioon ökoduktidega ei ole lõplik lahendus ning seda on võimalik muuta sisuliselt kuni ehitustööga alustamiseni,“ ütles Kiisler.

Kuigi maakonnaplaneeringute ühine KSH aruanne on heaks kiidetud, peab arvestama sellega, et põhjendatud juhtudel tuleb projekti tegevuslubade etappides viia läbi kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine. 

Maakonnaplaneeringutega määratakse Rail Balticu trassi põhimõtteline asukoht. KSH annab planeeringute koostamisele olulise sisendi, seda just keskkonnakaitse seisukohast. Rail Balticu maakonnaplaneeringud esitatakse Rahandusministeeriumile järelevalve jätkamiseks.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0
Brasiilia reaal BRL 4,27 0.0445633
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.010227
Filipiinide peeso PHP 60,01 0.3478203
Hiina jüaan CNY 7,72 0.2232548
Hongkongi dollar HKD 8,92 0.053828
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0430837
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.1931837
India ruupia INR 81,17 0.2705474
Indoneesia ruupia IDR 16179,52 0.4323437
Islandi kroon ISK 137,60 -0.0145328
Jaapani jeen JPY 124,60 -0.1202405
Kanada dollar CAD 1,51 0.1726542
LAV rand ZAR 15,73 0.0038138
Lõuna-Korea vonn KRW 1282,19 0.2431435
Malaysia ringgit MYR 4,67 0.0428018
Mehhiko peeso MXN 21,73 0.1659812
Norra kroon NOK 9,73 0.0215929
Poola slott PLN 4,29 -0.1072061
Rootsi kroon SEK 10,26 0.0175413
Rumeenia leu RON 4,70 -0.1020473
Singapuri dollar SGD 1,55 0.1424963
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.1700102
Šveitsi frank CHF 1,13 0
Taani kroon DKK 7,46 0.0053596
Tai baht THB 36,12 0.1069691
Tšehhi kroon CZK 25,56 -0.0820922
Türgi liir TRY 6,06 0.1040222
Ukraina grivna UAH 31,78 0.0437635
Ungari forint HUF 317,64 -0.0786436
USA dollar USD 1,14 0.1144265
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.3144468
Valgevene rubla BYN 2,44 0.0041005
Vene rubla RUB 75,41 0.2423329

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019