E&Y Rail Balticu tasuvusuuring valas õli tulle

Üks põhilisi vaidlusaluseid teemasid on see, kas on tarvis ehitada uus trass väheasustatud aladele või tuleks hoopis korda teha olemasolev taristu.
Üks põhilisi vaidlusaluseid teemasid on see, kas on tarvis ehitada uus trass...

Riigikogu konverentsisaalis peeti neljapäeval, 8. juunil arutelu Rail Balticu tasuvusuuringu üle, mille koostas Ernst&Young Baltic ja mis avaldati täismahus 3. mail 2017.

Kui enne uuringutulemuste avaldamist loodeti dokumendist saada pisut selgust, kas tegemist on tasuva ja mõistliku projektiga, siis nüüdseks on uue raudtee pooldajad ja vastased omavahel veelgi rohkem tülli pööranud. Esimeste sõnul on tegemist pädeva analüüsiga, mis tõestab, et raudtee tuleb tingimata ehitada. Viimased aga on jõudnud järeldusele, et tasuvusanalüüsis on tõsiseid vigu ja ebatäpsuseid projekti kaudsete mõjude arvestuses. “Peale tasuvusarvutustes tehtud oluliste vigade parandamist ei ole Rail Balticu projekt EL abikõlbulik,” nendib MTÜ Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal.

Kokkuvõte tänasest konverentsist, mida korraldasid Eesti Rooma Klubi, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Geograafia Selts, Eesti Looduseuurijate Selts, kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust:

Riigikogu majanduskomisjoni esimees AIVAR KOKK: RB on eelmise sajandi projekt ning on lootus, et riigikogu liikmetel tuleb mõistus pähe, seda projekti ei ratifitseerita. RB Raudtee peaks kulgema sealt, kus on inimesed. Praegu oleme jõudnud olukorda, kus Riigikogu püüab jõuga hõreda asustusega nn joonlauatrassi rahvusvahelist lepingut ikkagi ratifitseerida.

Eesti Rooma Klubi president ANDRES TARAND: Kodanikud on kohustatud saama informatsiooni looduskeskkonda suurelt mõjutavatest plaanidest. Selles osas on Eestis aga palju salastatust. Täna ei ole meil teada, kes on projekti taga personaalselt, aga see selgub hiljemalt siis, kui anname Eestile loodusele kahjuliku projekti kohtusse. Siis selguvad ka tegelikud süüdlased personaalselt, kes vastutavad seaduslikult Eestile kahjuliku lepingu läbisurumise eest.

Akadeemia ajakirja toimetaja TOOMAS KIHO: Kaks kirja oleme Eesti avaliku elu tegelastega teinud, neile lisandub kolmas pöördumine, kuhu on alla kirjutanud 222 ühiskonnategalast. Konverentsisaalis oli tõesti väga mõjuv, kuidas 222 tuntud inimese nime ette loeti.

Kodanikuaktivist Avalikult Rail Balticust (ARB) PRIIT HUMAL: E&Y tasuvusarvutustes selgusid miljardivead - praegu on vea suurus 4 miljardit eurot, mis osas on tellitud analüüs üle hinnatud. Põhilised valearvestused on veoautode saastenumbrite arvestuses, mis on lausa 25 kordne. E&Y analüüsis on kasutatud eelmisel sajandil kasutuses olnud veomasinate andmeid. Kui võrrelda täna tootmises olevate automudelitega, saamegi ca 25 kordse erinevuse saaste kahju numbrites.

Logistikaekspert KARLI LAMBOT: E&Y senisel kujul pronoosis on näha logistiline ebapädevus. Selline kombineeritud veoste liik, nagu RBle planeeritakse, on EUs olemas, ent vähene. EU seatud eesmärk suunata veosed maanteedelt ära, on Eestil saavutatud juba praegu üle EU keskmise, Eesti on need eesmärgid praeguseks täitnud. Järeldused, miks mujal raudtee toimib, ent meil mitte on, et meil on vähe elanikke, samuti see, et RB 55% kaubamahtu liigub lõunapool Leedu-piirides - liikumismaht on ebaproportsionaalne, kolmandaks, liiklus on muutunud tehnoloogiliselt keskkonnasõbralikumaks. Lootus, et maantee- ja meretransport liigub raudteele, on ebarealistlik.

Majandusteadlane KALEV KUKK andis ülevaate tähelepanuta jäänud ‘alternatiivkuludest’, looduse ja ehitusmaterjalide osast. Erinevad stsenaariumid on jäänud võrdlemata. Me saame kõige paremal juhul trammiliini Tallinnast Riiga ja Vilniusesse, ent sellise tulemuse jaoks on see liig kallis.

Rahvastikusotsioloog ENE-MARGIT TIIT: Eesti raudtee on hästi välja arenenud, kõige suurem efekt tekib siis, kui raudtee areneb ajaloolist inimasustust arvestades ja arendab igapäevaelu infrastruktuuri.

Eesti Geograafia Seltsi president, õppejõud MIHKEL KANGUR: Eesti loodusteadlaste pädevus on kõrge, ent nende teadmisi ei ole soovitud kuulata. Praegu on olemas raamdokumendid, mis RB arenduse sel kujul ratifitseerimisel kaotavad oma kehtivuse. Kas Riigikogu on sellega arvestanud? Eesti Riigikogu peaks sel juhul teatama, et ütleb lahti seni olemasolevatest kehtivatest raamdokumentidest. E&Y tasuvusanalüüsis on otsitud üles kasulikud punktid ning jäetud välja kahjulikud. Eraldi on küsimus, kuidas saab raudtee saaste % (mõju) olla null? Sellist võimalust reaalses maailmas esineda ei saa, näiteks on RB puhul elektritootmisega seotud kulud samuti saastetegur. Niisiis, raudtee rajamisel on jäetud keskkonna kahjud arvesse võtmata.

Sõnavõttudes pidas OLEG TŠUBAROV, Eesti raudteelaste a/ü esimees, naeruväärseks, et nüüd lubatakse RBga sadakond töökohta, ent kadunud on üle 3000 töökohta tänu sellele, et riik on oma raudteed pikalt unarule jätnud. Rail Baltika on meil olemas, praegused raudteed tuleb korda teha.

Ajakirjanduse õppejõud MAARJA LÕHMUS rõhutas avalikkuse informeerimise vajadust, et informeeritud otsustamine peab toetuma info otseallikatel, mitte PR-tekstidel ja anonüümsetel allikatel. Eesti ajakirjandus vajab algmaterjale ja toimivat monitoorimist. Eesti ajakirjandus peaks Eesti kohta tehtavatel otsustel ühishuvist lähtuvalt silma peal hoidma. 30 aastat on möödunud ajast, kui Eesti hakkas vabanema kolonialismist, totalitarismi suletud ühiskonnast. Praegu oleme punktis, kus me Riigikogu vajab informeeritud otsuse tegemiseks taas head analüüsivat ajakirjandust, Eesti üle otsustamine peab toimuma Eestis ning ajakirjandus on selleks suur analüütiline jõud, me ei soovi ju liikuda neokolonialismi.

Eesti Looduskaitse Seltsi esimees JAAN RIIS meenutas, et peagi tulevad kohalikud valimised ja Riigikogu valimised, meil igaühel on üks hääl, peame tegema väga teadlikult valikud, keda Eesti elu üle edaspidi otsustama soovime ja usaldame.

Moderaator, Saku vallavolikogu esimees TANEL OTS: Konverentsi korraldajad on lisaks Rooma Klubile ja ARB-le kolm autoriteetset looduse ja keskkonna seltsi. See on aja märk nagu 30 aasta eest, kus ühiskonna ees seisvatele muutustele suudeti kõige mõjuvamalt reageerida looduskaitse- ja muinsuskaitse seltside nime all koondudes.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 -0.067617
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,27 -0.245708
Hiina jüaan CNY 7,79 -0.041053
Hongkongi dollar HKD 9,19 0.05115
Horvaatia kuna HRK 7,55 0.070232
Iisraeli seekel ILS 4,15 -0.007229
India ruupia INR 75,93 0.006585
Indoneesia ruupia IDR 15951,00 0
Islandi kroon ISK 123,08 -0.000812
Jaapani jeen JPY 133,79 0.149717
Kanada dollar CAD 1,51 0.054204
LAV rand ZAR 16,08 0.019283
Lõuna-Korea vonn KRW 1286,00 0.054461
Malaysia ringgit MYR 4,81 -0.099705
Mehhiko peeso MXN 22,30 0.133811
Norra kroon NOK 9,78 0.164473
Poola slott PLN 4,20 -0.011908
Rootsi kroon SEK 9,95 0.117976
Rubla RUB 69,62 0.040237
Rumeenia leu RON 4,63 0.002158
Singapuri dollar SGD 1,59 0.00628
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.102309
Šveitsi frank CHF 1,17 -0.002566
Taani kroon DKK 7,44 0.002687
Tai baht THB 38,41 0.052096
Tšehhi kroon CZK 25,57 0.015648
Türgi liir TRY 4,52 0.06421
Ukraina grivna UAH 32,04 0.021849
Ungari forint HUF 313,97 0.00637
USA dollar USD 1,18 0.02803
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 -0.230599
Valgevene rubla BRL 3,88 0.0129
Valgevene rubla BYN 23903,00 0.025107

Valdkonna töökuulutused

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Itella Estonia otsib PAKIVEOTEENUSTE OSAKONNA DIREKTORIT

Itella Estonia OÜ

17. detsember 2017