Ernst & Young Balticu tasuvusuuring: Rail Baltic on elujõuline projekt

Rail Balticu eskiis
Rail Balticu eskiis

Ernst & Young Baltic avalikustas täna Riias värskeima tasuvusuuringu, mille kohaselt on Rail Baltic tasuv ja jätkusuutlik projekt, mille sotsiaalmajanduslik tulu peaks olema hinnanguliselt 16,2 miljardit eurot ning SKTd kasvatab see 2 miljardi euro jagu.

Uuringut esitlenud EY partner Nauris Klava tunnistas, et tegemist on jätku-uuringuga kõigile varasematele ja projekti kulgu see oluliselt ei muuda. Paljud lepped on juba tehtud ja rahastused leitud, nentis ta. EY eesmärk oli seekord muutunud tingimustes üle vaadata, kas projekt on endiselt rahaliselt ja majanduslikult tasuv ning elujõuline.

Samal ajal tõdes ta, et tasuvuse eelduseid on kaks: jätkuv majanduskasv ja EL toetus. Samuti tõi ta välja avalliku ja erasektori koostöö vajalikkuse. Raudtee ei saa olla tulus, kui erasektor ei hakka seda kasutama, seega tehakse kõvasti lobitööd logistika- ja transpordiettevõtetes, et raudtee ei jääks tühjaks.

Paljud RB eeldatavad kasud on siiski otseselt mõõdetamatud ja arvudesse neid panna ei saa, nentis Klava.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson:

„Värskest tasuvusanalüüsist selgus taas, et Rail Balticu projekt on rahaliselt ja majanduslikult elujõuline. Uus tasuvusanalüüs kinnitab veelkord projekti majanduslikku teostatavust ja väga tulusat iseloomu, seades nõutavad ajakohased parameetrid projekti jätkuvale EL-i ja siseriiklikule kaasrahastamisele. Samuti on nii Euroopa Komisjon kui teised projektiga seotud riigid kinnitanud, et toetus projektile on väga tugev. Tegemist on kolme Balti riigi ühise projektiga, aga samas ka Euroopa transpordivõrgu arengu olulise prioriteediga ja Euroopa Liit seisab väga tugevalt selle taga. Ka järgmisel EL rahastusperioodil on Rail Baltic Euroopa transpordisektori rahastamisotsustes väga kõrge prioriteet, seda kinnitas mulle täna Euroopa Komisjoni TEN-T võrgustiku Põhjamere-Läänemere koridori juht Catherine Trautmann. Rääkides veel rahast, siis kuna Eestis ei ole projekti mahtu viimastel aastatel kasvatatud, on ka maksumus püsinud varem välja öeldud mahus – Eesti osalus projektis on 1,346 miljardit eurot, millest ca 268 miljonit on plaanitud tulema riigieelarvest ja ülejäänud summa Euroopa Komisjoni toetusest.“

Ernst & Young Balticu avaldatud uurimuse tulemused muutmata kujul:

Rail Balticu koondprojekti tasuvusanalüüs

  • Käesolev EY uuring on terve koondprojekti – kolmes Balti riigis avaliku juurdepääsuga raudteetaristu – tasuvusanalüüs. Käesoleva uuringu põhieesmärk on uuesti hinnata Rail Balticu majanduslikke põhjendusi vastavalt muudetud trassi kooskõlastusele ja pärast 2011. aastal avaldatud AECOMi uuringut laienenud projektimahule, ning seada uued parameetrid projekti pikaajaliseks finantseerimiseks.
  • Rail Balticu projekt on rahaliselt ja majanduslikult elujõuline. Uus tasuvusanalüüs kinnitab veelkord projekti majanduslikku teostatavust ja väga tulusat iseloomu, seades nõutavad ajakohased parameetrid projekti jätkuvale EL-i ja siseriiklikule kaasrahastamisele.
  • Projekti eeldatav kogumaksumus on 5,8 miljardit eurot kolme riigi peale. (Eesti – 1,346 miljardit (riigi osalus ~268 miljonit), Läti – 1,968 miljardit (riigi osalus ~393 miljonit), Leedu – 2,473 miljardit (riigi osalus ~493 miljonit)1.
  • Projekti mõõdetav sotsiaalmajanduslik tulu – hinnanguliselt 16,2 miljardit eurot – kaalub kaugelt üles siseriiklikud investeeringud. Lisaks sellele on projektil hinnanguliselt täiendav SKT-d suurendav mõju väärtuses 2 miljardit eurot. Samuti on projektil olulisi mõõdetamatuid eeliseid (peamiselt stimuleerivat laadi). Märkimisväärne mõõdetamatu kasu tuleneb tugevamast Balti ärikogukonnast, mis suurendab piirkondlikku ligipääsu meelelahutus-, kultuuri- ja teistele teenustele. Seega on projekt majanduslikult elujõuline, kuna ühiskonnale tõusev tulu ületab märkimisväärselt eeldatavad kapitali- ja tegevuskulud.
  • Keskmiselt toodab Rail Baltic kolme Balti riigi majanduskeskkondadele laiemalt mõõdetavat netotulu/rahavooge 6 eurot iga riigieelarvetest investeeritud euro kohta.
  • Rail Balticu projekt loob ehitusetapi jooksul 13 000 täistööajale taandatud ehitusvaldkonna töökohta ja 24 000 täistööajale taandatud kaudset ja projekti tulemusel tekkinud töökohta projektiga seotud tööstusharudes.
  • Kasutusetapi jooksul loob Rail Baltic tingimused 400 inimelu päästmiseks, mille keskmine väärtus vastab 30 miljonile eurole aastas. CO2 heitkoguste vähenemisest tekib tulu 2,0 miljardi euro väärtuses ja õhusaaste vähenemisest 3,3 miljardi euro väärtuses, millega panustatakse suurel määral ELi ülemaailmsesse juhtpositsiooni keskkonnasäästlikkuses.
  • 2030. aastal on taristu, näiteks raudteerööbaste, sildade/tunnelite, terminalide, jaamade jm hoolduskulud hinnanguliselt 58,9 miljonit eurot kogu raudteetrassi ulatuses kõigis kolmes riigis.
  • Uuring kinnitab, et pärast esialgset 5 aasta pikkust siseriikliku finantsabi perioodi (28,6 miljonit eurot kolme Balti riigi peale) projekti kasutuselevõtu etapis, mil Rail Baltic saavutab oma kavandatud potentsiaali, on taristu haldaja pikas perspektiivis rahaliselt jätkusuutlik.

Reisijatevedu: Rail Baltic loob täiesti uue olukorra, eriti Baltikumi-siseses reisimises. Rail Balticu reisijateveo konkurentsieelised on järgmised:
- Kiirus, ajasääst, mugavus, produktiivne reisiaeg, turvalisem ja keskkonnasäästlikum transpordivahend
- RB reisijad – peamiselt kodumaiste sõlmkeskuste vahelised ja Baltikumi-sisesed reisijad. Lisaks kasutavad seda Baltikumi-välised reisijad (nt Varssavist Kaunasesse)
- Rahvusvahelised rongireisid on põhiliinil saadaval vähemalt kord kahe tunni jooksul (kokku kaheksa rongipaari päevas mõlemal suunal)
- Eeldatav pikaajaline keskmine tulu reisija kohta: Tallinn-Riia 38 eurot, aeg = 1 t 55 min (autoreisi puhul 68 eurot, aeg = 4 t 5 min (kogukulu ühe reisija puhul auto kohta)). Eeldatav pikaajaline keskmine tulu reisija kohta: Riia-Vilnius 38 eurot, aeg = 2 t 1 min (autoreisi puhul 65 eurot, aeg 3 t 30 min (kogukulu ühe reisija puhul auto kohta))

• Säästetud ajast tõusev tulu: 2,4 miljardit eurot

Kaubavedu: Alusstsenaariumi puhul eeldatakse, et RB raudteel veetakse 2026. aastal 2 miljonit tonni kaupu, 2030. aastal 13,7 miljonit tonni kaupu ja 2055. aastal ligikaudu 20 miljonit tonni kaupu.

Rail Balticu kaubaveo konkurentsieelised on järgmised:
- Kiirus – raudtee-kaubavedu Balti riikide ja Kesk-Euroopa sihtkohtade vahel võtab alla 2 päeva, samas kui veoautodel kulub sama marsruudi läbimiseks kuni 4 päeva
- Töökindlus – prognoositvate ja korrapäraste sõiduplaanidega, piiratud peatustega ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele väga vastupidavad raudtee tarneahelad saab korraldada täppisajastamise põhjal, eriti kui need viiakse efektiivselt vastavusse teiste ühendvedude tarneahela elementidega (nt Soome lahe praamiaegadega)
- Täiskoormus – Rail Baltic ühendab mitut võtmetähtsusega sõlmpunkti, kus saab peale laadida täiskoormuse, vähendades seeläbi tühjalt läbitud kilomeetreid
- Kulu – transpordikulu võrreldes maantee-transpordiga väheneb keskmistel ja pikkadel vahemaadel, mis laiendab Balti riikide ja Soome väliskaubandusturgude geograafilist haaret ja võimaldab tarnida kaupu sama kulu eest kaugematele turgudele ja sealt koduturule
- Kaubaveo lähtepunkt: peamiselt transiitveod – 57% (nt Soome – u 29%, SRÜst Poola, Saksamaale ja ülejäänud Euroopasse ja vastupidi – u 31%), import/eksport (Baltimaad) – 43% (Eesti – 10%, Läti – 10% ja Leedu – 23%)

  • Kaubaveolt säästetud ajalt saadav tulu: 2,9 miljardit eurot
  • Tasuvusanalüüs on vaid üks otsustamisvahend terve rea uuringute ja ekspertanalüüside seas, mis RB projekti rakendusprotsessi käigus läbi viiakse. Seepärast tuleb käesolevat tasuvusanalüüsi vaadelda koos selliste võtmedokumentidega nagu Rail Balticu projekti pikaajaline äriplaan, mitmed turustamisuuringud, infrastruktuuri majandamise strateegiline uuring, tarnija turu-uuringud, tegevuskava ja muud asjakohased uuringud.

1Eeldades 85% EL kaasrahastust

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.300877
Brasiilia reaal BRL 4,29 0.2407161
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0255676
Filipiinide peeso PHP 59,93 -0.159936
Hiina jüaan CNY 7,86 0.0203586
Hongkongi dollar HKD 8,88 0.2303653
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.0229206
Iisraeli seekel ILS 4,18 0.19175
India ruupia INR 81,81 0.0562609
Indoneesia ruupia IDR 16724,79 0.0353493
Islandi kroon ISK 140,23 0.021398
Jaapani jeen JPY 128,71 0.186814
Kanada dollar CAD 1,50 0.1737039
LAV rand ZAR 16,17 -0.6073907
Lõuna-Korea vonn KRW 1279,55 -0.0140655
Malaysia ringgit MYR 4,75 0.1075246
Mehhiko peeso MXN 23,07 -0.0264367
Norra kroon NOK 9,62 0.0187167
Poola slott PLN 4,29 -0.0791268
Rootsi kroon SEK 10,27 -0.0662007
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0365214
Singapuri dollar SGD 1,56 0.0256525
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.080469
Šveitsi frank CHF 1,14 0.263829
Taani kroon DKK 7,46 0.0013404
Tai baht THB 37,28 0.0864462
Tšehhi kroon CZK 26,00 -0.0422914
Türgi liir TRY 6,19 0.3160761
Ukraina grivna UAH 31,52 0.2388578
Ungari forint HUF 322,32 0.0620887
USA dollar USD 1,13 0.238769
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 0.1924581
Valgevene rubla BYN 2,41 -0.1036742
Vene rubla RUB 75,80 -0.0549809

Valdkonna töökuulutused