Harju maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik Kaarel Kose rääkis täna toimuval Logistika Aastakonverentsil, et Rail Balticu puhul ei ole oluline liipri laius, vaid tõsisasi, et Eesti vajab juurde ühendusi muu maailmaga.

- Harju maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik Kaarel Kose Logistika Aastakonverentsil.
- Foto: Raul Mee
Kaarel Kose hinnangul on Eestile väga tähtis saada ühendusi muu maailmaga juurde. „Kui me vaatame erinevaid riike, kellel läheb hästi, siis see on otseselt seotud ühendustega. Me räägime täna ühendustest ja see ei ole oluline, kui lai on liiper,“ märkis Kose oma ettekandes.
Tallinna-Helsingi tunneliga taotlevad riigid aga Kose sõnul just sünergiat kahe linna Tallinna ja Helsingi vahel. „Mida meie näeme, on see, et asjad hakkavad liikuma sellest hetkest, kui oleme ühendatud muu maailmaga,“ toonitas Kose.
Kose rääkis oma ettekandes veel, et kui me Rail Balticut ei ehita, siis on ka tunnel kaubavedude mõttes palju väiksema mõjuga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kose juhtis veel tähelepanu, et Eestis räägitakse pidevalt Vene suunast, kuid unustama kiputakse läänes asuvat suurlinna Stockholmi. „Ka seda suunda peab arendama ja silmas pidama,“ sõnas ta.
„Me võiksime Tallinnat kujutada ka kui Läänemere keskust. Helsingi on põhjapool, Peterburi ida, Stockholm läänes ja Riia lõunas,“ rääkis ta ja lisas, et väga murettekitavam on näiteks see, et kiireim ühendus Peterburiga on maismaad mööda läbi Helsingi.
Täna toimub traditsiooniline Äripäeva teemaveebi logistikauudised.ee korraldatud Logistika Aastakonverents.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rahvusvahelised konsultatsiooniettevõtted Civitta Eesti AS ja DB Engineering & Consulting alustasid Rail Baltic Muuga multimodaalse kaubaterminali tehnoloogiliste ja ruumiliste vajaduste analüüsi läbiviimist, mille eeldatav valmimise tähtaeg on september 2017.
17. novembril toimus RRK Liiva ladudes Äripäeva ja ProLogi korraldatud traditsiooniline, järjekorras juba 18. Logistika Aastakonverents.
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.