Eesti logistikaklaster võiks mõelda oma huvide tugevamale esindamisele

Kui teha kiire analüüs Eesti kaubavedude ja –mahtude hetkeseisule, siis millise tervise juures me oleme?

Väliskaubanduse mahud on tugevas sõltuvuses majanduskasvust ja meie suhetest naabritega. Kuna majanduskasv on viimastel aastatel olnud nõrk ja suhted ühe suure naabriga halvad, siis logistikasektori maht kahaneb juba mitu aastat järjest. Logistilisest vaatenurgast puudub toolil neljast jalast üks – see tähendab, et meie efektiivsus ja tootlikkus kannatavad ning „kolm teist jalga“ on mõnevõrra kallimad kui ideaalsetes oludes olla võiksid. Näiteks eksport Rootsi suunal on seetõttu kulukam. Kindlasti ei ole me päris logistilises tupikus, kuid kaubavahetus ühe ilmakaare suunas on äärmiselt nõrk ja see mõjutab meie tööstuste rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Milliseid trende näete tulevikus – kas kaubamahud nii merel, raudteel kui õhus võiksid kasvada?

Kuidas Rail Balticu ja Tallinn-Helsingi tunneli koostöö võiks sujuma hakata? Kas tunnel võib anda panuse kaubamahule?

Vaadake, Soome peaminister ütles novembri alguses Tallinnas, et jah, tegemist on suurepäraste ideedega, aga nende mõlema majanduslikud kalkulatsioonid on puudulikud. Seetõttu Soome meie Rail Balticu ettevõtte osanikuks ei tule. Laevatranspordiga konkureeriv Rail Baltic algab eikuskilt ja lõpeb eikuskil. Puudub igasugune kindlus, et Rail Balticu põhjapoolne eeldus tunneli ja lõunapoolne eeldus raudtee jätku näol Leedu-Poola piirilt kunagi üldse valmivadki. See äärmiselt kulukas projekt seisabki ainult savijalgadel.

Mida ootab logistikasektor uuelt valitsuselt?

Saan rääkida ainult enda nimel: et investeeringuid taristusse ja taristuettevõtetesse kaalutaks põhjalikult ja professionaalselt. Kuigi ühiskond nõuab kiiret liikumist ja arengut, on kiired otsused siiski halvad otsused. Meil on ebaõnnestumisi juba mitmeid, kuid nüüd lähevad summad suurusjärkude võrra suuremaks.

Kui palju kahju on näiteks kütuse aktsiisitõus logistikasektorile juba teinud?

Piisavalt suurt. Me oleme Euroopa ääreala ja jäämegi selleks. Et meie ettevõtted saaksid oma tooteid meie põhiturgudele müüa, selleks peame alati kulutama rohkem kütust kui näiteks sakslased. Tasakaalust väljas kütuseaktsiisid vähendavad meie tööstuste konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. Kuid kui peame õigeks aktsiise eratarbijatele, siis võiksime näiteks Belgia riigi eeskujul kaaluda aktsiiside tagastamist ettevõtetele, sarnaselt meie käibemaksu olemusega.

Palju on räägitud ka sellest, et Eesti võiks võtta laenu. Kas võiksime odavat laenuraha kuidagi logistikasektoris rakendada?

Suhtun laenuvõtmisse ettevaatlikult. Mul puudub veendumus, et poliitikud oskavad laenuraha otstarbekalt kasutada. Loodetavasti eksin. Kuid kui laenamiseks läheb (ja paistab, et ühiskondlik valmisolek on selleks olemas), siis ilmselt Via Baltica, Tartu ja Narva maanteed oleksid objektid, kus eksimise võimalus on kõige väiksem.

 

Karli Lambot modereerib juba sel neljapäeval, 17. novembril toimuvat Logistika Aastakonverentsi, kuhu on registreerunud juba ligi 120 huvilist. Osalejate nimekirja leiad siit ja registreeruda jõuad veel täna-homme siin.