Tallink peab oma keskust piirkonna kaasaegseimaks

Tallinki Logistikakeskus
Tallinki uues logistikakeskuses on 12 kilomeetrit riiuleid.

Maailma üks suurim tax-free jaekaupleja Tallink Grupp avas Maardus logistikakeskuse, mis nende endi väitel on piirkonna kaasaegseim. Tallink Duty Free juhatuse esimehe Aimar Pärna sõnul juhib uus keskus kogu ettevõttesisest tarneinfot.

Kasutatud on moodsaid tehnoloogilisi lahendusi. Kogu teabevahetus toimub elektrooniliselt ning laos liigutatakse kaupu uut tüüpi väikesõidukitega. Laevu varustavad kaupadega telemaatilise funktsionaalsusega treilerid, mida saab eelprogrammeerida ning jälgida GPSi teel.

Milleks oli Tallinkil vaja oma logistikakeskust?
Kuna Tallinki äritegevusest moodustab suure osa kaubandustegevus ja toitlustus laevadel, siis esmane eesmärk oma logistikakeskuse loomisel oli laevade parem ja optimaalsem varustamine kaupadega ning toorainega.

Mida muudab uus logistikakeskus Tallinki laevade ja hotellide varustamises?
Tsentraalse logistikakeskuse loomine annab ettevõttele vajalike kaupade ja toorainete parema ja kiirema kättesaadavuse, tagab optimaalse tarneahela ning lõppeesmärgiks on pakkuda meie klientidele soovitud, kuid samas ka uusi ning huvitavaid tooteid. Lisaks ladustusteenusele pakub keskus lisandväärtusteenuseid, terminali käitlust, põhivedude konsolideerimist, varudejuhtimist, jaotusvedude korraldust ning juhib ettevõttesisest tarneinfot.

Kui paljudes erinevates kohtades laiali asusid varasemalt Tallinki laod?
Tallinki laevade varustamine toimus eelnevalt Tallinna Vanasadama territooriumil asuvatest, juba eakatest nõukogudeaegsetest laohoonetest. Seal polnud võimalik rakendada tänapäevast kaubakäitluse ja ladustuse tehnoloogiat, mis arvestades Tallinki kaubakäive kasvu jäid füüsiliselt kitsaks. Tallink on eelnevalt kasutanud laevade varustamisel Soome ja Rootsi teenusepakkujaid, millede tegevus tuuakse üle uude logistikakeskusesse. Kokku koondab Tallink oma laotegevused logistikakeskusesse kaheksast eri ladustuskohast üle kallaste. Üle Euroopa tellitud tooted tarnitakse esmalt Tallinki logistikakeskusesse, kust need vastavalt Tallinki ja Silja Line’i laevade vajadusele toimetatakse jaotusveoga laevadele.

Milliseid uuenduslikke lahendusi võtsite logistikakeskuses kasutusele?
Tallinki logis­tikakeskuses on kasutatud tänapäevaseid kaupade tellimise, ladustuse, kaubakäitluse ja väljastuse tehnoloogiaid. Nende tegevuste juurutamisel on kasutatud ettevõtte ERPi Oracle tellimuste ja raamatupidamise moodulit, laomajanduse korraldamisel infotehnoloogia ettevõtte RIS Oy lahendusi. Logistikakeskuse sisutuse – nii ladustuspindade kui automaatse peenkauba käitlemise laotehnoloogia planeerimisel ja soetamisel on kasutatud maailma ühe suurima laotehnoloogia tarnija SSI Schäfer laoriiulisüsteeme ja seadmeid.

Mis on logistikakeskuses kasutusele võetud eelprogrammeeritavad treilerid?
Tallinki logistikakeskuses kasutusel olevad treilerid ja treileritele paigaldatud GPSi ühendus ja tehnoloogia võimaldavad ettevõttel paremini organiseerida ning jälgida jaotusvedude rentaablust ja ka kvaliteeti. Logistikakeskusest saab reaalajas kontrollida treilerite asukohta, temperatuuri ja õhuniiskust, kus ja millal on treiler avatud või suletud. Jaotusveo treilereid saab ka suunata ja kasutada kaupade importvedudeks Soomest, Rootsist, Lätist.

Millised on uue logistikakeskusega saavutatud võidud?
Logistikakeskuse loomine eeldab lühemat tarneahelat tootjatelt lõpptarbijani. Uute tehnoloogiate kasutamine on oluliselt keskkonnasõbralikum, kuna väheneb andmete edastamine paberkandjal. Läbi tehnoloogiate ja laosüsteemi kasutuse paraneb ka tööjõu kasutus. Tallinki logistikakeskus loob platvormi, et pakkuda laevadele uusi ja innovaatilisi teenuseid.

Kas sarnaseid logistikakeskusi on Tallinkil ka Soomes, Rootsis või Lätis?
Tallinki kogu logistikajuhtimine käib läbi uue avatud logistikakeskuse. Samas teeme lisaks tihedat koostööd sadamates tegutsevate stividoride ja treilerite terminalidega.

Kuidas on Tallinkil plaanis veel arendada oma logistikaprotsesse?
Logistikasektor on pidevas muutumises. Ka tulevikus pöörame tähelepanu uutele infotehnoloogilistele ja logistilistele lahendustele. Eelkõige järgime ja tegutseme me kontserni AS Tallink Grupp ettevõtmiste ja arengu raames, parandades tugiüksuste efektiivsust.

Osale arutelus

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 0.089341
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,42 0.008275
Hiina jüaan CNY 7,78 -0.195041
Hongkongi dollar HKD 9,17 -0.190474
Horvaatia kuna HRK 7,51 -0.009323
Iisraeli seekel ILS 4,12 -0.300024
India ruupia INR 76,49 -0.037505
Indoneesia ruupia IDR 15874,00 -0.132117
Islandi kroon ISK 124,05 0.045164
Jaapani jeen JPY 132,40 0.280249
Kanada dollar CAD 1,47 -0.170347
LAV rand ZAR 15,84 0.521527
Lõuna-Korea vonn KRW 1326,90 -0.218077
Malaysia ringgit MYR 4,96 -0.253546
Mehhiko peeso MXN 22,07 -0.212098
Norra kroon NOK 9,35 -0.015511
Poola slott PLN 4,23 -0.12039
Rootsi kroon SEK 9,60 0.037527
Rubla RUB 67,38 -0.11415
Rumeenia leu RON 4,58 -0.015267
Singapuri dollar SGD 1,60 0.012539
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.022418
Šveitsi frank CHF 1,15 0.092077
Taani kroon DKK 7,44 -0.007119
Tai baht THB 38,93 -0.051347
Tšehhi kroon CZK 25,73 -0.07766
Türgi liir TRY 4,33 0.252507
Ukraina grivna UAH 31,15 -0.259657
Ungari forint HUF 308,16 0.032461
USA dollar USD 1,17 -0.183575
Uus-Meremaa dollar NZD 1,65 0.390003
Valgevene rubla BRL 3,71 -0.212594
Valgevene rubla BYN 23005,00 -0.247159

Valdkonna töökuulutused