Tallink peab oma keskust piirkonna kaasaegseimaks

Tallinki Logistikakeskus
Tallinki uues logistikakeskuses on 12 kilomeetrit riiuleid.

Maailma üks suurim tax-free jaekaupleja Tallink Grupp avas Maardus logistikakeskuse, mis nende endi väitel on piirkonna kaasaegseim. Tallink Duty Free juhatuse esimehe Aimar Pärna sõnul juhib uus keskus kogu ettevõttesisest tarneinfot.

Kasutatud on moodsaid tehnoloogilisi lahendusi. Kogu teabevahetus toimub elektrooniliselt ning laos liigutatakse kaupu uut tüüpi väikesõidukitega. Laevu varustavad kaupadega telemaatilise funktsionaalsusega treilerid, mida saab eelprogrammeerida ning jälgida GPSi teel.

Milleks oli Tallinkil vaja oma logistikakeskust?
Kuna Tallinki äritegevusest moodustab suure osa kaubandustegevus ja toitlustus laevadel, siis esmane eesmärk oma logistikakeskuse loomisel oli laevade parem ja optimaalsem varustamine kaupadega ning toorainega.

Mida muudab uus logistikakeskus Tallinki laevade ja hotellide varustamises?
Tsentraalse logistikakeskuse loomine annab ettevõttele vajalike kaupade ja toorainete parema ja kiirema kättesaadavuse, tagab optimaalse tarneahela ning lõppeesmärgiks on pakkuda meie klientidele soovitud, kuid samas ka uusi ning huvitavaid tooteid. Lisaks ladustusteenusele pakub keskus lisandväärtusteenuseid, terminali käitlust, põhivedude konsolideerimist, varudejuhtimist, jaotusvedude korraldust ning juhib ettevõttesisest tarneinfot.

Kui paljudes erinevates kohtades laiali asusid varasemalt Tallinki laod?
Tallinki laevade varustamine toimus eelnevalt Tallinna Vanasadama territooriumil asuvatest, juba eakatest nõukogudeaegsetest laohoonetest. Seal polnud võimalik rakendada tänapäevast kaubakäitluse ja ladustuse tehnoloogiat, mis arvestades Tallinki kaubakäive kasvu jäid füüsiliselt kitsaks. Tallink on eelnevalt kasutanud laevade varustamisel Soome ja Rootsi teenusepakkujaid, millede tegevus tuuakse üle uude logistikakeskusesse. Kokku koondab Tallink oma laotegevused logistikakeskusesse kaheksast eri ladustuskohast üle kallaste. Üle Euroopa tellitud tooted tarnitakse esmalt Tallinki logistikakeskusesse, kust need vastavalt Tallinki ja Silja Line’i laevade vajadusele toimetatakse jaotusveoga laevadele.

Milliseid uuenduslikke lahendusi võtsite logistikakeskuses kasutusele?
Tallinki logis­tikakeskuses on kasutatud tänapäevaseid kaupade tellimise, ladustuse, kaubakäitluse ja väljastuse tehnoloogiaid. Nende tegevuste juurutamisel on kasutatud ettevõtte ERPi Oracle tellimuste ja raamatupidamise moodulit, laomajanduse korraldamisel infotehnoloogia ettevõtte RIS Oy lahendusi. Logistikakeskuse sisutuse – nii ladustuspindade kui automaatse peenkauba käitlemise laotehnoloogia planeerimisel ja soetamisel on kasutatud maailma ühe suurima laotehnoloogia tarnija SSI Schäfer laoriiulisüsteeme ja seadmeid.

Mis on logistikakeskuses kasutusele võetud eelprogrammeeritavad treilerid?
Tallinki logistikakeskuses kasutusel olevad treilerid ja treileritele paigaldatud GPSi ühendus ja tehnoloogia võimaldavad ettevõttel paremini organiseerida ning jälgida jaotusvedude rentaablust ja ka kvaliteeti. Logistikakeskusest saab reaalajas kontrollida treilerite asukohta, temperatuuri ja õhuniiskust, kus ja millal on treiler avatud või suletud. Jaotusveo treilereid saab ka suunata ja kasutada kaupade importvedudeks Soomest, Rootsist, Lätist.

Millised on uue logistikakeskusega saavutatud võidud?
Logistikakeskuse loomine eeldab lühemat tarneahelat tootjatelt lõpptarbijani. Uute tehnoloogiate kasutamine on oluliselt keskkonnasõbralikum, kuna väheneb andmete edastamine paberkandjal. Läbi tehnoloogiate ja laosüsteemi kasutuse paraneb ka tööjõu kasutus. Tallinki logistikakeskus loob platvormi, et pakkuda laevadele uusi ja innovaatilisi teenuseid.

Kas sarnaseid logistikakeskusi on Tallinkil ka Soomes, Rootsis või Lätis?
Tallinki kogu logistikajuhtimine käib läbi uue avatud logistikakeskuse. Samas teeme lisaks tihedat koostööd sadamates tegutsevate stividoride ja treilerite terminalidega.

Kuidas on Tallinkil plaanis veel arendada oma logistikaprotsesse?
Logistikasektor on pidevas muutumises. Ka tulevikus pöörame tähelepanu uutele infotehnoloogilistele ja logistilistele lahendustele. Eelkõige järgime ja tegutseme me kontserni AS Tallink Grupp ettevõtmiste ja arengu raames, parandades tugiüksuste efektiivsust.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 -0.0188739
Brasiilia reaal BRL 4,26 0.0187882
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153351
Filipiinide peeso PHP 59,46 0.0185023
Hiina jüaan CNY 7,70 0.0181899
Hongkongi dollar HKD 8,94 0.0179005
Horvaatia kuna HRK 7,43 -0.0269251
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.0476213
India ruupia INR 80,90 0.0173085
Indoneesia ruupia IDR 16089,69 0.0175298
Islandi kroon ISK 138,30 -0.0650336
Jaapani jeen JPY 124,29 -0.0241313
Kanada dollar CAD 1,51 0.0662076
LAV rand ZAR 15,61 0.0692556
Lõuna-Korea vonn KRW 1276,23 0.0015671
Malaysia ringgit MYR 4,68 -0.0320383
Mehhiko peeso MXN 21,52 -0.0348424
Norra kroon NOK 9,73 -0.0359668
Poola slott PLN 4,28 -0.0513743
Rootsi kroon SEK 10,25 -0.0770303
Rumeenia leu RON 4,69 -0.0405359
Singapuri dollar SGD 1,54 -0.0194275
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0113058
Šveitsi frank CHF 1,13 0
Taani kroon DKK 7,46 -0.0535669
Tai baht THB 36,09 -0.1402882
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.0313271
Türgi liir TRY 6,09 0.228735
Ukraina grivna UAH 31,98 0.0175128
Ungari forint HUF 321,14 -0.0622394
USA dollar USD 1,14 0.0087742
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.0475766
Valgevene rubla BYN 2,45 0.0163239
Vene rubla RUB 75,61 0.1083013

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019