Tallink peab oma keskust piirkonna kaasaegseimaks

Tallinki Logistikakeskus
Tallinki uues logistikakeskuses on 12 kilomeetrit riiuleid.

Maailma üks suurim tax-free jaekaupleja Tallink Grupp avas Maardus logistikakeskuse, mis nende endi väitel on piirkonna kaasaegseim. Tallink Duty Free juhatuse esimehe Aimar Pärna sõnul juhib uus keskus kogu ettevõttesisest tarneinfot.

Kasutatud on moodsaid tehnoloogilisi lahendusi. Kogu teabevahetus toimub elektrooniliselt ning laos liigutatakse kaupu uut tüüpi väikesõidukitega. Laevu varustavad kaupadega telemaatilise funktsionaalsusega treilerid, mida saab eelprogrammeerida ning jälgida GPSi teel.

Milleks oli Tallinkil vaja oma logistikakeskust?
Kuna Tallinki äritegevusest moodustab suure osa kaubandustegevus ja toitlustus laevadel, siis esmane eesmärk oma logistikakeskuse loomisel oli laevade parem ja optimaalsem varustamine kaupadega ning toorainega.

Mida muudab uus logistikakeskus Tallinki laevade ja hotellide varustamises?
Tsentraalse logistikakeskuse loomine annab ettevõttele vajalike kaupade ja toorainete parema ja kiirema kättesaadavuse, tagab optimaalse tarneahela ning lõppeesmärgiks on pakkuda meie klientidele soovitud, kuid samas ka uusi ning huvitavaid tooteid. Lisaks ladustusteenusele pakub keskus lisandväärtusteenuseid, terminali käitlust, põhivedude konsolideerimist, varudejuhtimist, jaotusvedude korraldust ning juhib ettevõttesisest tarneinfot.

Kui paljudes erinevates kohtades laiali asusid varasemalt Tallinki laod?
Tallinki laevade varustamine toimus eelnevalt Tallinna Vanasadama territooriumil asuvatest, juba eakatest nõukogudeaegsetest laohoonetest. Seal polnud võimalik rakendada tänapäevast kaubakäitluse ja ladustuse tehnoloogiat, mis arvestades Tallinki kaubakäive kasvu jäid füüsiliselt kitsaks. Tallink on eelnevalt kasutanud laevade varustamisel Soome ja Rootsi teenusepakkujaid, millede tegevus tuuakse üle uude logistikakeskusesse. Kokku koondab Tallink oma laotegevused logistikakeskusesse kaheksast eri ladustuskohast üle kallaste. Üle Euroopa tellitud tooted tarnitakse esmalt Tallinki logistikakeskusesse, kust need vastavalt Tallinki ja Silja Line’i laevade vajadusele toimetatakse jaotusveoga laevadele.

Milliseid uuenduslikke lahendusi võtsite logistikakeskuses kasutusele?
Tallinki logis­tikakeskuses on kasutatud tänapäevaseid kaupade tellimise, ladustuse, kaubakäitluse ja väljastuse tehnoloogiaid. Nende tegevuste juurutamisel on kasutatud ettevõtte ERPi Oracle tellimuste ja raamatupidamise moodulit, laomajanduse korraldamisel infotehnoloogia ettevõtte RIS Oy lahendusi. Logistikakeskuse sisutuse – nii ladustuspindade kui automaatse peenkauba käitlemise laotehnoloogia planeerimisel ja soetamisel on kasutatud maailma ühe suurima laotehnoloogia tarnija SSI Schäfer laoriiulisüsteeme ja seadmeid.

Mis on logistikakeskuses kasutusele võetud eelprogrammeeritavad treilerid?
Tallinki logistikakeskuses kasutusel olevad treilerid ja treileritele paigaldatud GPSi ühendus ja tehnoloogia võimaldavad ettevõttel paremini organiseerida ning jälgida jaotusvedude rentaablust ja ka kvaliteeti. Logistikakeskusest saab reaalajas kontrollida treilerite asukohta, temperatuuri ja õhuniiskust, kus ja millal on treiler avatud või suletud. Jaotusveo treilereid saab ka suunata ja kasutada kaupade importvedudeks Soomest, Rootsist, Lätist.

Millised on uue logistikakeskusega saavutatud võidud?
Logistikakeskuse loomine eeldab lühemat tarneahelat tootjatelt lõpptarbijani. Uute tehnoloogiate kasutamine on oluliselt keskkonnasõbralikum, kuna väheneb andmete edastamine paberkandjal. Läbi tehnoloogiate ja laosüsteemi kasutuse paraneb ka tööjõu kasutus. Tallinki logistikakeskus loob platvormi, et pakkuda laevadele uusi ja innovaatilisi teenuseid.

Kas sarnaseid logistikakeskusi on Tallinkil ka Soomes, Rootsis või Lätis?
Tallinki kogu logistikajuhtimine käib läbi uue avatud logistikakeskuse. Samas teeme lisaks tihedat koostööd sadamates tegutsevate stividoride ja treilerite terminalidega.

Kuidas on Tallinkil plaanis veel arendada oma logistikaprotsesse?
Logistikasektor on pidevas muutumises. Ka tulevikus pöörame tähelepanu uutele infotehnoloogilistele ja logistilistele lahendustele. Eelkõige järgime ja tegutseme me kontserni AS Tallink Grupp ettevõtmiste ja arengu raames, parandades tugiüksuste efektiivsust.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0.076746
Brasiilia reaal BRL 4,29 -0.0605595
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0102265
Filipiinide peeso PHP 59,98 0.2239267
Hiina jüaan CNY 7,84 -0.1120876
Hongkongi dollar HKD 8,84 -0.0361995
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0013475
Iisraeli seekel ILS 4,16 -0.0792774
India ruupia INR 81,52 -0.5428882
Indoneesia ruupia IDR 16657,87 -0.3320098
Islandi kroon ISK 140,13 0
Jaapani jeen JPY 128,48 0
Kanada dollar CAD 1,49 -0.060241
LAV rand ZAR 16,27 -0.2269493
Lõuna-Korea vonn KRW 1281,91 0.3711331
Malaysia ringgit MYR 4,73 0.0232445
Mehhiko peeso MXN 23,15 0.1137219
Norra kroon NOK 9,59 0.0437965
Poola slott PLN 4,29 -0.0139782
Rootsi kroon SEK 10,23 0.0665395
Rumeenia leu RON 4,66 0.0171855
Singapuri dollar SGD 1,56 0.0770911
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.0804413
Šveitsi frank CHF 1,14 -0.0439908
Taani kroon DKK 7,46 0.0160869
Tai baht THB 37,16 -0.031742
Tšehhi kroon CZK 25,97 0.1542615
Türgi liir TRY 6,17 -0.2523251
Ukraina grivna UAH 31,41 -0.0620353
Ungari forint HUF 322,68 0.0185977
USA dollar USD 1,13 -0.0620073
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 -0.395636
Valgevene rubla BYN 2,42 0.4522446
Vene rubla RUB 76,59 -0.2980855

Valdkonna töökuulutused