Tallink peab oma keskust piirkonna kaasaegseimaks

Tallinki Logistikakeskus
Tallinki uues logistikakeskuses on 12 kilomeetrit riiuleid.

Maailma üks suurim tax-free jaekaupleja Tallink Grupp avas Maardus logistikakeskuse, mis nende endi väitel on piirkonna kaasaegseim. Tallink Duty Free juhatuse esimehe Aimar Pärna sõnul juhib uus keskus kogu ettevõttesisest tarneinfot.

Kasutatud on moodsaid tehnoloogilisi lahendusi. Kogu teabevahetus toimub elektrooniliselt ning laos liigutatakse kaupu uut tüüpi väikesõidukitega. Laevu varustavad kaupadega telemaatilise funktsionaalsusega treilerid, mida saab eelprogrammeerida ning jälgida GPSi teel.

Milleks oli Tallinkil vaja oma logistikakeskust?
Kuna Tallinki äritegevusest moodustab suure osa kaubandustegevus ja toitlustus laevadel, siis esmane eesmärk oma logistikakeskuse loomisel oli laevade parem ja optimaalsem varustamine kaupadega ning toorainega.

Mida muudab uus logistikakeskus Tallinki laevade ja hotellide varustamises?
Tsentraalse logistikakeskuse loomine annab ettevõttele vajalike kaupade ja toorainete parema ja kiirema kättesaadavuse, tagab optimaalse tarneahela ning lõppeesmärgiks on pakkuda meie klientidele soovitud, kuid samas ka uusi ning huvitavaid tooteid. Lisaks ladustusteenusele pakub keskus lisandväärtusteenuseid, terminali käitlust, põhivedude konsolideerimist, varudejuhtimist, jaotusvedude korraldust ning juhib ettevõttesisest tarneinfot.

Kui paljudes erinevates kohtades laiali asusid varasemalt Tallinki laod?
Tallinki laevade varustamine toimus eelnevalt Tallinna Vanasadama territooriumil asuvatest, juba eakatest nõukogudeaegsetest laohoonetest. Seal polnud võimalik rakendada tänapäevast kaubakäitluse ja ladustuse tehnoloogiat, mis arvestades Tallinki kaubakäive kasvu jäid füüsiliselt kitsaks. Tallink on eelnevalt kasutanud laevade varustamisel Soome ja Rootsi teenusepakkujaid, millede tegevus tuuakse üle uude logistikakeskusesse. Kokku koondab Tallink oma laotegevused logistikakeskusesse kaheksast eri ladustuskohast üle kallaste. Üle Euroopa tellitud tooted tarnitakse esmalt Tallinki logistikakeskusesse, kust need vastavalt Tallinki ja Silja Line’i laevade vajadusele toimetatakse jaotusveoga laevadele.

Milliseid uuenduslikke lahendusi võtsite logistikakeskuses kasutusele?
Tallinki logis­tikakeskuses on kasutatud tänapäevaseid kaupade tellimise, ladustuse, kaubakäitluse ja väljastuse tehnoloogiaid. Nende tegevuste juurutamisel on kasutatud ettevõtte ERPi Oracle tellimuste ja raamatupidamise moodulit, laomajanduse korraldamisel infotehnoloogia ettevõtte RIS Oy lahendusi. Logistikakeskuse sisutuse – nii ladustuspindade kui automaatse peenkauba käitlemise laotehnoloogia planeerimisel ja soetamisel on kasutatud maailma ühe suurima laotehnoloogia tarnija SSI Schäfer laoriiulisüsteeme ja seadmeid.

Mis on logistikakeskuses kasutusele võetud eelprogrammeeritavad treilerid?
Tallinki logistikakeskuses kasutusel olevad treilerid ja treileritele paigaldatud GPSi ühendus ja tehnoloogia võimaldavad ettevõttel paremini organiseerida ning jälgida jaotusvedude rentaablust ja ka kvaliteeti. Logistikakeskusest saab reaalajas kontrollida treilerite asukohta, temperatuuri ja õhuniiskust, kus ja millal on treiler avatud või suletud. Jaotusveo treilereid saab ka suunata ja kasutada kaupade importvedudeks Soomest, Rootsist, Lätist.

Millised on uue logistikakeskusega saavutatud võidud?
Logistikakeskuse loomine eeldab lühemat tarneahelat tootjatelt lõpptarbijani. Uute tehnoloogiate kasutamine on oluliselt keskkonnasõbralikum, kuna väheneb andmete edastamine paberkandjal. Läbi tehnoloogiate ja laosüsteemi kasutuse paraneb ka tööjõu kasutus. Tallinki logistikakeskus loob platvormi, et pakkuda laevadele uusi ja innovaatilisi teenuseid.

Kas sarnaseid logistikakeskusi on Tallinkil ka Soomes, Rootsis või Lätis?
Tallinki kogu logistikajuhtimine käib läbi uue avatud logistikakeskuse. Samas teeme lisaks tihedat koostööd sadamates tegutsevate stividoride ja treilerite terminalidega.

Kuidas on Tallinkil plaanis veel arendada oma logistikaprotsesse?
Logistikasektor on pidevas muutumises. Ka tulevikus pöörame tähelepanu uutele infotehnoloogilistele ja logistilistele lahendustele. Eelkõige järgime ja tegutseme me kontserni AS Tallink Grupp ettevõtmiste ja arengu raames, parandades tugiüksuste efektiivsust.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,54 0.084553
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,55 0.530083
Hiina jüaan CNY 7,80 0.453216
Hongkongi dollar HKD 9,22 0.411823
Horvaatia kuna HRK 7,55 0.148653
Iisraeli seekel ILS 4,14 0.254083
India ruupia INR 75,73 0.550873
Indoneesia ruupia IDR 16015,00 0.338324
Islandi kroon ISK 123,98 0.005646
Jaapani jeen JPY 132,69 0.26448
Kanada dollar CAD 1,52 0.336511
LAV rand ZAR 15,10 -1.975388
Lõuna-Korea vonn KRW 1280,50 0.164267
Malaysia ringgit MYR 4,81 0.379569
Mehhiko peeso MXN 22,49 0.093023
Norra kroon NOK 9,86 0.104253
Poola slott PLN 4,21 0.099847
Rootsi kroon SEK 9,98 -0.139118
Rubla RUB 69,12 -0.007233
Rumeenia leu RON 4,62 0.002163
Singapuri dollar SGD 1,59 0.321827
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.03401
Šveitsi frank CHF 1,17 0.11252
Taani kroon DKK 7,44 -0.005776
Tai baht THB 38,50 0.758963
Tšehhi kroon CZK 25,70 0.058404
Türgi liir TRY 4,53 -0.129984
Ukraina grivna UAH 32,95 0.959761
Ungari forint HUF 313,93 -0.082752
USA dollar USD 1,18 0.342083
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.108301
Valgevene rubla BRL 3,88 0.260847
Valgevene rubla BYN 23882,00 0.11738

Valdkonna töökuulutused

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017