Poliitika ja riigi otsused kukutavad Transiidikeskuse konteinerkäivet

Erik Laidvee
Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee.

Transiidikeskuse konteinerterminal käitles eelmisel aastal 19,8% vähem konteinereid aasta varasemat. Languse põhjuseks keerulised poliitilised suhted Venemaaga. Edasine sõltub riigi otsustest, mis muudaks Eesti transiidikoridorina odavamaks, leidis Transiidikeskuse juht Erik Laidvee.

Transiidikeskuse AS Muuga konteinerterminal käitles 2015. aastal 206 164 TEUd, mis on 19,8% vähem kui 2014. aastal. Konteinerites veetava kaubakoguse tonnaaž vähenes perioodi võrdluses 12,4%.

Transiidikeskuse üldkaubaterminal käitles 2015. aastal 481 473 tonni tüki- ja puistekaupu, mis on 12,4% enam kui aasta varem samal perioodil. Transiidikeskuse terminalide kogukaubakäive kokku oli 2 620 783 tonni, mis on 9,5% vähem kui 2014. aastal.

Transiidikeskuse juhatuse esimehe Erik Laidvee ütlusel oli möödunud aasta väga keeruline. „Vastastikused sanktsioonid ja poliitilised faktorid on külmutanud Lääne kaubavahetuse Venemaaga. Tugevate kliendisuhete ja hea müügitöö tõttu õnnestus meil küll oma konteinerkäibe langust hoida madalamal Eesti transiidi terviklikust langusest ja madalamal ka Venemaa sadamate langusest. Hädaldada aga pole samuti mõtet – see äri ongi väga tundlik poliitiliste riskide osas ja meie keskendume 2016. aastal nendele suundadele, mis on rohkem meie kontrolli all – mahtude kasvatamine läbi uute kaubagruppide ja klientide,” kommenteeris Laidvee.

Laidvee hinnangul on hädavajalik koostöös riigi ja transiidisektoriga vaadata üle kogu ahela kulustruktuur, et teiste Läänemere riikidega konkurentsis püsida. “Eesti Raudtee vajab investeeringuid, Tallinna Sadam investeeris praamidesse ja jäälõhkujasse ent kaubakäitlus ja transiiditulu kahaneb. Me peame siin koos riigi ja selle äriühingutega pead kokku panema ja arutama kiiresti sektori tuleviku üle – vaja on kooskõlastada pikaajaline strateegia,“ rääkis Laidvee.

Logistikasektori otsene ja kaudne panus Eesti SKPsse on audiitorühingu PwC andmeil ca 16%. „Samas oleme uuringu kohaselt muutunud Läänemere kõige kallimaks transiidikoridoriks just suuresti riiklikult või läbi selle äriühingute määratavate tasude ja maksude tõttu. Samas on nii raudteel kui merel tänaseks juhtroll hoopis reisijateveol, ent investeeringuteks vajalik raha tuleb endiselt kaubaveole kehtestatud tasudest. See on täiesti perspektiivitu mõtlemine,” lõpetas Laidvee.

Osale arutelus

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,51 0.207416
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,91 -0.132797
Hiina jüaan CNY 7,82 -0.304827
Hongkongi dollar HKD 9,21 -0.334209
Horvaatia kuna HRK 7,51 0.006659
Iisraeli seekel ILS 4,12 -0.275788
India ruupia INR 76,80 -0.345827
Indoneesia ruupia IDR 15976,00 -0.336868
Islandi kroon ISK 124,11 -0.371666
Jaapani jeen JPY 133,70 0.217383
Kanada dollar CAD 1,48 -0.097992
LAV rand ZAR 16,04 0.304628
Lõuna-Korea vonn KRW 1338,10 0.089759
Malaysia ringgit MYR 4,99 -0.2038
Mehhiko peeso MXN 22,28 -0.013461
Norra kroon NOK 9,40 -0.039891
Poola slott PLN 4,23 -0.021251
Rootsi kroon SEK 9,63 -0.047338
Rubla RUB 67,74 -0.191539
Rumeenia leu RON 4,60 -0.004349
Singapuri dollar SGD 1,61 -0.111947
Suurbritannia nael GBP 0,90 0.08773
Šveitsi frank CHF 1,16 0.225534
Taani kroon DKK 7,44 -0.001746
Tai baht THB 39,16 -0.229299
Tšehhi kroon CZK 25,71 -0.058315
Türgi liir TRY 4,33 0.099438
Ukraina grivna UAH 31,44 -0.345838
Ungari forint HUF 307,64 -0.045487
USA dollar USD 1,18 -0.365305
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.39486
Valgevene rubla BRL 3,74 -0.34897
Valgevene rubla BYN 23033,00 -0.856577

Valdkonna töökuulutused