Autojuhtide koolitussüsteem vajab muutmist

Arutlusring Autovedajate Aastakonverentsil
Autovedajate Aastakonverentsi arutlusring autojuhtide koolitus- ja...

Autovedajate Aastakonverentsil toimunud arutelus leiti, et praegune autojuhtide koolitussüsteem on puudulik ja vajab mõistliku reguleerimist.

ERAA nõukogu liikme ja ASi Transring Tartu omanik Jaak Kivisild ütles, et parim kutseliste veoautojuhtide õpe toimub kutsekoolides. Sinna tuleks panustada, sest kutsekoolides on korralik tehniline baas ja head õppejõud, rääkis Kivisild. „Konkurss on seal 2,2 ühele kohale. Ma arvan, et ettevõtjad peaksid siin riiki survestama, et kutsekoolide õppesse tuleks täiendavaid vahendeid. See on koht, kus toimub korralik õpe,“ leidis ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu seevastu ei kinnitanud lubama riigilt täiendavat tellimust autojuhtide õppeks. „Riigi poolt on kutsekoolides 150 tasuta kohta. Nagu näha, on soov suurem,“ lausus Salmu. „Ma ei näe, et riik peaks sinna raha juurde panema. Küsimus on pigem, kuhu need lõpetajad lähevad,“ rääkis ta. „Pigem on vedajatele palve: minge võtke sealt koolist need õppijad ära,“ nentis ta.

Ta lisas, et ka Töötukassa koolitab autojuhte ja paari aastaga on tööjõuturule juurde tulnud üle 2500 autojuhi. „Ma ei ütleks, et meil on autojuhte vähe,“ leidis Salmu. Tema sõnul on pigem küsimus, miks autojuhiks õppijad ei lähe autojuhiks. Kui töötingimused on kehvad, logistika halvasti korraldatud ja tee peal saab politseilt kõige eest karistada autojuht, siis sellise mainega tööle ei soovitagi Salmu ütlusel minna.

Palgainfo arendusjuht Anton Kuznetski ütles, et nende uuringute järgi on töökoha vahetuse põhjustes viiendal kohal uue väljakutse otsimine. Kolmandal kohal on aga erialase koolituse võimalused. „Seega, kui otsite inimesi, siis vaadake laiemalt – näiteks naissoost kandideerijaid ja inimesi teistest valdkondadest, kes otsivad uusi väljakutseid. Lihtne on neid kaasata pakkudes neile koolitust ja väljakutset,“ lausus Kuznetski.

Ka RooliKool juhataja Timo Tapio Korhonen nõsutus, et peab mõtlema laiemalt, kuidas saada inimesi autojuhi erialale. „Praegu vaatame me ainult 18-25 aastaseid mehi. Mul koolitajana oleks väga ilus vaadata ka naisi koolitusel,“ lauaus Korhonen. Ta lisas, et naiste keskmine palk on meeste omast Eestis ka palju madalam. Seega oleks neile veoautojuhina pakutav palk ka väga ahvatlev ja hea võimalus. „Lihtsalt meie enda hoiak peaks muutuma,“ leidis ta.

Korhonen möönis, et autojuhtide täiendkoolituses on probleemid olemas. Sageli helistatakse ja tuleb vastata küsimusele, kui mitu tundi kestab 35-tunnine koolitus. Koolituste õppekavad on aastast aastasse samad ja kui autoijuht peab iga 5 aasta tagant käima täiendkoolitusel, siis on ta seda juttu juba kuulnud. Õppekavad peaksid muutuma paindlikumaks.

Korhonen ütles, et kui autojuhi ametikoolitus maksab 150 eurot ja pakutakse, et ilma kohalkäimiseta tunnistuse saamiseks makstakse 200 eurot, siis Soomes sellist pakkumist keegi vastu võtta ei julge. Korhonen rääkis, et Soomes koolitades ei saa kunagi olla kindel, millal astub sisse maanteeameti kontroll, kes vaatab, kellele ja mida ma räägin. Ma jään oma koolitusloast ilma, kui ei ole seal kohal inimesed, kes peavad olema. „Soomes ei ole inimesed ausamad, kuid nad kardavad,“ selgitas ta.

Jaak Kivisilla sõnul peaks kõik paika panema turg. Aga Eestis on tema sõnul tegemist väärastunud turusituatsiooniga, kuna paljud veofirmad on huvitatud, et nende autojuht kordagi ära ei käiks – maksad lihtsalt raha ja saad tunnistuse. Koolitusfirmadele esitatavad nõuded sooviti sissekirjutada uude Autoveoseadusesse. Kivisild avaldas lootust, et paari päeva pärast laetakse uus seadus eelnõude süsteemi ülesse ja sealt on näha, kas vedajate ettepanekutega koolitusturu reguleerimiseks on arvestatud.

 

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 -0.179056
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,62 -0.003299
Hiina jüaan CNY 7,81 -0.029441
Hongkongi dollar HKD 9,19 -0.131457
Horvaatia kuna HRK 7,51 0.001332
Iisraeli seekel ILS 4,13 -0.130725
India ruupia INR 76,65 -0.066365
Indoneesia ruupia IDR 15942,00 0.043928
Islandi kroon ISK 124,49 0.088435
Jaapani jeen JPY 132,69 -0.330516
Kanada dollar CAD 1,47 0.082345
LAV rand ZAR 15,97 -0.169357
Lõuna-Korea vonn KRW 1333,30 -0.067456
Malaysia ringgit MYR 4,98 -0.042181
Mehhiko peeso MXN 22,22 -0.043639
Norra kroon NOK 9,39 0.063946
Poola slott PLN 4,24 0.127517
Rootsi kroon SEK 9,62 0.279541
Rubla RUB 67,93 0.373851
Rumeenia leu RON 4,59 0.152578
Singapuri dollar SGD 1,60 0.087543
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.15124
Šveitsi frank CHF 1,15 -0.294712
Taani kroon DKK 7,44 -0.008059
Tai baht THB 39,05 -0.025601
Tšehhi kroon CZK 25,73 0.034996
Türgi liir TRY 4,33 -0.205267
Ukraina grivna UAH 31,44 0.52176
Ungari forint HUF 308,68 0.139497
USA dollar USD 1,18 -0.050902
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 1.582591
Valgevene rubla BRL 3,74 -0.0107
Valgevene rubla BYN 23076,00 -0.121191

Valdkonna töökuulutused