Elektriautode müük võttis hoo maha

Pärast 17 miljoni euro investeerimist elektriautode kasutuselevõttu Eestis lõpetas riik ostutoetuse jagamise, aga eesmärkide saavutamist silmapiiril ei paista.

2011. aastal sõlmisid Jaapani kontsern Mitsubishi ja Eesti CO2 -kvoodi müügilepingu. Saadud raha eest algas üleriiklik elektriautostamine. Otsus elektriautode kasutust ergutada langetati 2011. aasta märtsis, aprillis sõlmis sihtasutus KredEx majandusministeeriumiga keskkonnainvesteeringute lepingu.

Nigel küll, kuid nõudlus ikkagi oli.

Elektriautode edendamise programm koosneb kolmest osast. Sotsiaalministeerium võttis testimiseks 507 elektriautot Mitsubishi iMiev, majandusministeerium alustas elektriautode ostutoetuse jagamist eraisikutele. Algas kogu Eestit katva laadimisjaamade võrgustiku loomine. 2011. aastal korraldas KredEx hanked vajalike tööde tegemiseks: telliti turunduskampaania ja elanikkonnale suunatud infokampaania, otsiti tulevaste laadimisjaamade kohti ja projekteeriti need. Laadimisjaama ehitusleping nägi ette seadmete soetamist ja paigaldamist, tehnilist tuge ja hooldust ning ööpäevaringset kliendituge. Laadimisjaamad läksid maksma 6,6 miljonit eurot.

Samuti käivitati 2011. aasta juulis programm, milles jagati soovijatele elektriautode ostutoetust. Aasta lõpuks laekuski kokku 17 taotlust. Aastatel 2011–2014 eraldas KredEx programmis toetusi mahus 10,5 miljonit eurot. Programmi tingimuste järgi hüvitati kuni 50% elektriauto lõpphinnast. Toetuse keskmine suurus oli 16 500 eurot ühe auto kohta. Toetusega osteti 650 elektriautot.
Oma raha eest elektriautot ei osteta.

Tänavu tugevalt langenud nõudlus näitab, et kui toetusega elektriautosid veel kuidagi osteti, siis oma raha eest ei ole elektriautosid tarbijatele vaja. Maanteeameti statistika järgi hakkas pärast programmi lõppemist 2014. aasta augustis uute elektriautode müük kokku kuivama. ELMO andmetel esitati programmi lõpus (juuli – augusti algus) 180 elektriauto ostutoetuse taotlust. Kui 2014. aasta septembrist 2015. aasta jaanuarini osteti kümneid elektriautosid, siis uuel aastal kahanes elektriautode ostutuhin olematuks: tänavu veebruaris oli ostetud 2, märtsis 5 ja aprillis mitte ühtegi elektriautot.

 Riigi toetuseta ei köida elektriautod inimesi tervel real põhjusel. Keegi ei osta enam autot kogu eluks. Tavaliselt kavatsetakse see 4–5 aasta pärast maha müüa. Selle ajaga kaotab elektriauto aku mahutavust, aga see võib olla juba pool auto hinnast. Mõni ettevõte, näiteks Renault, püüab lahendada probleemi sellega, et pakub akude renti kuu tasuga. Kuid summa on suur – 100–150 eurot kuus, ning teenus pole menukaks saanud.

Tulemused pole selged.

Valitsus kulutas programmile peaaegu 17 miljonit eurot, kuid nüüd sai raha otsa. Saavutatul peatuti, kuigi saavutatu pole teab mis suur. Programmi eesmärk oli vähendada keskkonnareostust ja edendada taastuvenergia kasutust. Sellegipoolest ei oska majandusministeerium öelda, milline oli programmi mõju keskkonnale, ja kaldub arvamusele, et mõju ei olnud. Analüüsi ei ole keegi teinud. Maanteeameti andmetel liikus märtsi lõpuks mööda Eesti teid 1108 elektriautot, mis on 0,15% kogu autode arvust. Küsimusele, kui palju peab olema riigis elektriautosid, et need suudaks mõjutada keskkonnareostatust, majandusministeerium ei vastanud.

Eesmärk: raha ära kasutada?

 Arvestades programmile juba kulutatud raha, huvi puudust elektriautode vastu ja ehitatud laadimisjaamade võrgu hoolduskulusid, tekib küsimus, kuidas kavatses valitsus tagada investeeringute nii majandusliku kui ka keskkondliku tasuvuse. Kas oli üldse plaanis teha tasuv projekt või eesmärk oli raha ära kasutada? Samuti ei õnnestunud välja uurida, millistel tingimustel ja miks valiti kõikide võimalike partnerite seast välja just Mitsubishi ja kas olid koostatud ka alternatiivsed projektid. Mingeid selgitusi majandusministeerium selle kohta ei anna.

Osale arutelus

  • Anastasija Tido

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,54 -0.005203
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,25 0.025322
Hiina jüaan CNY 7,77 -0.012875
Hongkongi dollar HKD 9,18 0.005447
Horvaatia kuna HRK 7,53 0.005309
Iisraeli seekel ILS 4,13 -0.002419
India ruupia INR 75,32 -0.001858
Indoneesia ruupia IDR 15960,00 -0.006265
Islandi kroon ISK 123,98 0.005646
Jaapani jeen JPY 132,34 0
Kanada dollar CAD 1,51 -0.01785
LAV rand ZAR 15,40 -0.010389
Lõuna-Korea vonn KRW 1279,00 0.046933
Malaysia ringgit MYR 4,80 0.006256
Mehhiko peeso MXN 22,47 -0.006676
Norra kroon NOK 9,85 0.00071
Poola slott PLN 4,21 0.021395
Rootsi kroon SEK 10,01 0.160336
Rubla RUB 69,13 0.010126
Rumeenia leu RON 4,62 0.006489
Singapuri dollar SGD 1,58 0.00631
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.002267
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.039511
Taani kroon DKK 7,44 -0.002417
Tai baht THB 38,20 -0.026171
Tšehhi kroon CZK 25,69 0.015574
Türgi liir TRY 4,54 0
Ukraina grivna UAH 32,64 0.006128
Ungari forint HUF 314,15 -0.012731
USA dollar USD 1,17 -0.017019
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.013091
Valgevene rubla BRL 3,87 0.005165
Valgevene rubla BYN 23856,00 0.008384

Valdkonna töökuulutused

Itella Estonia otsib PAKIVEOTEENUSTE OSAKONNA DIREKTORIT

Itella Estonia OÜ

17. detsember 2017

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017