Autor: Tanel Raig • 19. august 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Teises kvartalis kasvas Euroopa Liidus elektriautode ja pistikhübriidide müük 53% ning esimese poolaasta kasv oli koguni 78,4% võrreldes möödunud aasta samade perioodidega. Mõnedel suurtel turgudel nagu Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa on teinud elektriautode müük väga suuri hüppeid. Näiteks Suurbritannias on tänavu elektriautode ja pistikhübriidide müük eriti hea hoo sisse saanud, sest esimese poolaastaga on müüdud 14 838 autot võrreldes eelmise aasta samal perioodil müüdud 4096 autoga.

Eesti on aga antud statistikas ainuke Euroopa Liidu riik, mille teise kvartali elektriautode müüginumbriks on null. Põhjuseid pole vaja otsida kaugelt, sest Euroopa Liidu ühise taastuvenergia programmi raames on kokkulepitud, et transpordis peab aastaks 2020 olema taastuvenergia osakaal 10%. Just selle eesmärgi nimel toetatakse enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides elektriautode soetamist ja/või soodustatakse tarbimist. Aga Eesti on üks vähestest, kus mitte mingisuguseid toetusi ega soodustusi enam ei jagata. Isegi majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud transpordi arengukavas aastateks 2014-2020 on märgitud ainsa riigipoolse meetmena elektriautode kiirlaadimisvõrgu toimimine. Aga kui elektriautosid ei lisandu, siis mis selle kiirlaadimisvõrguga peale hakata?