Liidud: vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine kahjustab konkurentsi

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit , Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Asfaldiliit pöördusid avaliku kirjaga Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri poole, sest nende hinnangul kahjustab vedelkütuste erimärgistamise seaduse muutmine oluliselt konkurentsivõimet.

Järgneb pöördumine:

Hr Sven Sester
Riigikogu rahanduskomisjon

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõust

Lugupeetavad Riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja liikmed!

Riigikogu menetlusse on esitatud seaduse eelnõu 38 SE Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus, millega soovitakse kaotada erimärgistatud kütuse kasutusvõimalus metsandus-, kaevandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Selline seaduse muudatus kahjustab oluliselt Eesti kaevandus- ja ehitusmaterjalitööstuse konkurentsivõimet ning halvendab ehitustööstuse majanduskeskkonda.

Vedelkütuse erimärgistamise küsimustes on mitmed erialaliidud ja keskliidud pöördunud parlamendi ja valitsuse poole näiteks 2003. aastal ja 2008. aastal. Vastuseks on Rahandusministeerium lubanud teha „...igakülgne analüüs, kus hinnatakse, millistele tegevusaladele on soodustuse andmine põhjendatud ja vajalik“. Meile teadaolevalt sellist analüüsi tehtud ei ole. Uue seadusmuudatuse eelnõu seletuskirjas on kasutatud üldiseid andmeid, kuid spetsiifilisemate tööstussektorite andmed puuduvad või on võrdlused nende sektorite jaoks sobimatud; näiteks põlevkivi kohta kehtiv ei sobi järelduseks ehitusmaavarade kohta. Lisaks eeldame, et korrektse analüüsi tegemiseks räägitakse läbi ka nende asjaosalistega, kelle konkurentsivõimet oluliselt mõjutavate otsustega tegeldakse.

Alates 2007. a III kvartalist on EETL-i andmete alusel olnud ehitusmaterjalide kodumaine müük järjepidevalt miinuses. Ka koos ekspordiga on kukkumine ligikaudu 2,5-kordne (2007. a 10 miljardilt kroonilt 2010. a 4,4 miljardile), kuid näiteks müürikivide müügis pea 4-kordne (885 000 m3 2006. ja 2007. a ning 240 000 m3 2010. a). Näiteks paekillustiku müük on selle ajaga kukkunud 5,5 miljonilt tonnilt umbes 2 miljonile tonnile. Selliselt madalalt lõpptasemelt toimuv 10- või 20-protsendiline tõus ei näita seda, et tööstuses läheksid asjad hästi.
Ehituslikud maavarad on pea iga-aastaselt seadusemuudatuste mõjutada: kaevandustasu tõstmine olulises mahus ilma piisava etteteatamisajata, keskkonnatasude astmeline tõus, elektrienergia hinna tõus; lisaks on Maanteeamet leidnud viimastel aastatel, et teedeehituses peaks eelistama kohalike materjalide asemel enam importmaterjale.
Vaatleme näitena veel üht sektorit – betoonelementide müüki. Eestis on levinud seisukoht, et meie arengu alus on eksport. Betoonelementide tootjad on suutnud pika ja sihikindla töö tulemusena siseturu madala nõudluse kõrvale luua ekspordivõimalused Soome ja Rootsi. 2007. a eksporditi näiteks 4% betoonseinaelementidest (15600 m2), 2010. a 50% (115000 m2).  Kuid riigisiseselt oleme viimastel aastatel halvendanud meie elemendimüüjate konkurentsivõimet võrreldes Soomega vähemalt kolmes kategoorias: kaevandamistasu, mis viimasel kahel aastal ja järgmisel aastal tõuseb näiteks paetäitematerjalile 25% + muude keskkonnatasude tõus; elektrituru avanemisest tulenev oluline elektrihinna tõus; erimärgistatud diislikütuse kasutamise võimaluse kadumine, mis tööstuses on juba toimunud ja nüüd toimuks kõigi oluliste betooni komponentide osas.

Ehitusest. Ehitusmaterjalide müügi suur langus on tingitud ehitustööde suuremahulisest langusest ja ehitusmaterjalide hinnatase mõjutamas otseselt ehituse majanduslikke võimalusi. Näiteks teedeehituses on kütuse kasutamise osatähtsus ca 10-15%. Muu hulgas peab arvestama, et näiteks teede talihoolet tehakse ka põllumajandustraktoritega, mille puhul on sisuliselt tegemist ebaausa konkurentsiga.
Pole väheoluline, et hinnanguliselt 80% tänavuaastastest ehitustöödest toimub avaliku sektori rahastamisel, s.t Euroopa finantstoel. Pikas perspektiivis ei saa me ehitustöid toimetada Euroopa rahade toel, vaid peame ilmselt iseseisvalt hakkama saama, kuid kord kõrvaldatud tööstustegevuse taastamine oleks keeruline ja tekitaks olulisi kulutusi.

Meie tegevusalade tehnoloogia ning masinapark kujundatakse vastavalt püstitatud eesmärkidele paljude aastate jooksul, seda pole võimalik kiiresti ümber korraldada. Seega peavad etteplaneeritavad muutused olema ettevõtjale varakult teada, et suudetaks uuenenud olukorraga harjuda ja teha vajalikud ümberkorraldused.

Võrdsete konkurentsivõimaluste saavutamiseks teeme ettepaneku võrdsustada meie majanduskeskkonnale seatud tingimused põhjanaabrite olemasolevate võimalustega, muutes ühtlasi lihtsamaks süsteemi administreerimise ja kontrollimise – s.t et erimärgistatud kütuse kasutamine oleks lubatud kõikides masinates ja mootorsõidukites, mida ei ole õigusaktiga lubatud kasutada liiklemiseks avalikult kasutataval teel (nagu lubab asjakohane direktiiv  92/81/EMÜ). Siis poleks enam vajalik kontroll tehastes, ehitusel, kaevandustes ja mujal. Teedel toimuv kontroll peab säilima niikuinii.

Teine võimalus oleks Eestil algatada direktiivi tingimuste ühtlustamine kogu Euroopas eesmärgiga kaotada erisused kõikjal.

Oleme valmis selgitama ja põhjendama omapoolset arvamust erimärgistatud kütuse kasutamise kohta.

 

Osale arutelus

  • Jaana Pikalev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0.1799255
Brasiilia reaal BRL 4,30 0.2379952
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0409291
Filipiinide peeso PHP 59,84 0.3437809
Hiina jüaan CNY 7,89 0.3817765
Hongkongi dollar HKD 8,89 0.2819316
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.0525621
Iisraeli seekel ILS 4,21 0.1905442
India ruupia INR 81,53 0.1068206
Indoneesia ruupia IDR 16554,94 -0.3969097
Islandi kroon ISK 140,20 0
Jaapani jeen JPY 128,62 -0.0543943
Kanada dollar CAD 1,49 0.0536121
LAV rand ZAR 16,10 0.4071199
Lõuna-Korea vonn KRW 1283,03 0.5225798
Malaysia ringgit MYR 4,76 0.3097606
Mehhiko peeso MXN 22,94 0.1619684
Norra kroon NOK 9,60 -0.0925801
Poola slott PLN 4,29 0.0163376
Rootsi kroon SEK 10,26 -0.0194854
Rumeenia leu RON 4,66 0.0729802
Singapuri dollar SGD 1,56 0.2761899
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.0564079
Šveitsi frank CHF 1,14 0.140314
Taani kroon DKK 7,46 0.0134064
Tai baht THB 37,46 0.4210916
Tšehhi kroon CZK 26,00 0.0384719
Türgi liir TRY 6,09 0.5762785
Ukraina grivna UAH 31,54 0.2383707
Ungari forint HUF 321,60 -0.0404066
USA dollar USD 1,14 0.2295603
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0.2834741
Valgevene rubla BYN 2,39 -0.2045587
Vene rubla RUB 74,86 0.3602215

Valdkonna töökuulutused

Ehitusmaterjalidega tegelev ettevõte otsib LOGISTIK_KLIENDITEENINDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

29. november 2018