Liit: erimärgistatud kütuse seaduse muutmiseks pole analüüsi tehtud

Parlamendi pressitalitluse teade, et vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemine „saab klaariks“ ning mingeid muutmisettepanekuid ei ole laekunud, peab Eesti Ehitumaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane ebameeldivaks üllatuseks, sest see jätab sisuliselt probleemid tähelepanuta.

Eelmisel nädalal pöördusid mitmed liidud rahanduskomisjoni poole ettepanekuga eelnõu muuta või menetlusest välja arvata. Varem on pöördumise teinud ka metsanduse alaliidud. "Eesti riik ei peaks koostama eelnõusid liigselt kiirustades ning asjasse puutuvaid kommentaare ja ettepanekuid kõrvale jättes. Kuid mõnikord eesmärk pühitseb abinõu ning riigieelarvesse lisaraha saamise nimel ei võta meie rahanduskomisjon arvesse, kuidas nende otsused meie ettevõtete konkurentsivõimet mõjutavad. Kõige olulisem viga ongi ajafaktor – kui antaks piisavalt aega, siis suudaks tööstus kohaneda ka riigi esindajate raskemate otsustega. Kuid põhimõttelisi muutusi ei saa tööstuses ette võtta mõne kuuga, ka mõne aastaga on see keeruline," avaldas Rebane Äripäevale.

Tema sõnul lubas rahandusministeerium 2008. aastal vedelkütuse erimärgistamise seaduse kohta, et tehakse „...igakülgne analüüs, kus hinnatakse, millistele tegevusaladele on soodustuse andmine põhjendatud ja vajalik“.

"Meie hinnangul sellist analüüsi tehtud ei ole, sest meie liitudelt ja meie ettevõtetelt midagi küsitud ei ole, sealjuures avalikke andmeid on järelduste tegemiseks liiga vähe ja need ei iseloomusta kitsamaid valdkondi. Eelnõu menetlus kannab selgelt liigse kiirustamise märke.  Eespool mainitud liidud pöördusid Riigikogu poole, meid võeti Rahanduskomisjonis reedel jutule, kuulati viisakalt ära ja nagu nüüd selgub, oligi tegemist vaid viisakusega," sõnas Rebane.

"Eelnõu koostajad räägivad administreerimise lihtsustumisest. Kuid on väheusutav, et näiteks põllumajanduse, kodude kütmise, transpordi jms toetamisest loobutakse. Seda enam, et erimärgistatud kütuse kaotamine tervikuna on veel täiesti läbi mõtlemata. Toetusmehhanismid eeldavad ikkagi administreerimist, järelikult ei pruugi mingit lihtsustumist eelnõu jõustumisel toimuda," ütles liidu juht.

PROBLEEM:
* Ehitusmaterjalitööstuses on veel halvad ja väga halvad ajad. Kui Rahanduskomisjon leiab, et kõigil läheb juba hästi, siis ei saa võrdlusi teha kontekstist väljarebituna. Ehitusmaterjalitööstuse erinevate tooterühmade müügi langus 2007/2008 vs 2010 on olnud 50 – 75%. Sellist langust ei korva 10-20- protsendiline tõus, nagu tänavuselt aastalt oodatakse.

* Tööstusharud on erineva spetsiifikaga. Seaduseelnõu koostajad kipuvad üldistama kaevandajate problemaatika põlevkivile ja sisuliselt unustavad ehitusmaavarad. Erinevate tooterühmade puhul on omakorda oluline tähele panna, millised on toodete ekspordivõimalused.

* Üksikute maksete mõju ei pruugi olla tõesti üleliia suur, kuid kogumõju kahjuks analüüsides arvesse ei võeta. Kaevandustasu tõus kolmel aastal 10-25% aastas, elektri hinna kallinemine 30-40%, nüüd erimärgistatud kütuse kasutusvõimaluste lõpetamine – kütuse kallinemine kuni 40%. See on võimalik, aga see lõikab valusalt Eesti riigi ettevõtete ekspordivõimekust.
Oma kirjas tõime näiteks betoonseinaelementide tootmise – lisaks eespool toodud kallinemise numbritele on neid mõjutamas ka näiteks transpordi hind, see on vähem kui kahe aastaga kasvanud ca 30%. Kahjuks riigi esindajaid selliste tootesektorite temaatika ilmselt ei huvita.

* Konkurentsivõime naabritega. Meie valdkonna ettevõtted kipuvad kaotama Soome ettevõtlusele pea kõikides kategooriates (nüüd kütus, energia, kaevandustasud), v.a tööjõu hind. Praeguse seisuga on riigi esindajad teinud palju meie ettevõtete konkurentsivõime vähendamiseks ning naaberriikide ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Riigimehelik käitumine oleks mõjutada Euroopat muutma asjakohast direktiivi, et erinevate riikide ettevõtted saaksid tõepoolest pürgida võrdsete tingimuste poole (direktiiv lubab kehtestada mitmete tegevusalade puhul soodustusi kütuse kasutamisel).

* Olulised muutused tööstuses vajavad aega. Pea kõik maksutõusud toimuvad ülilühikese etteteatamisajaga.
Näiteks kaevandusõiguse tasu on alates 1994. aastast määrusega muudetud (tõstetud) seitse korda, neist ainult üks kord toimus see varem kui kaks kuud enne makse kehtima hakkamist. Kahel juhul on see toimunud peale makse kehtimahakkamist (s.t tagantjärgi).
Näiteks AS Nordkalk muretses veidi aja eest uue liikuva seadmetekompleksi lubjakivi tootmise efektiivsuse tõstmiseks erinevates tootmiskohtades, seda käitab erimärgistatud diiselkütus, tänase seadusmuudatuse ettepaneku valguses tuleb loodetav võit efektiivsuse läbi alates järgmisest aastast korstnasse kirjutada.
Allikas: Enno Rebane, Eesti Ehitumaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor


 

 

Osale arutelus

  • Jaana Pikalev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.0189143
Brasiilia reaal BRL 4,27 0.0351815
Bulgaaria leev BGN 1,95 -0.0357946
Filipiinide peeso PHP 59,97 0.282604
Hiina jüaan CNY 7,72 0.1726331
Hongkongi dollar HKD 8,92 0.0426138
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0350055
Iisraeli seekel ILS 4,19 0
India ruupia INR 81,02 0.0877117
Indoneesia ruupia IDR 16149,66 0.2469914
Islandi kroon ISK 137,59 -0.0217992
Jaapani jeen JPY 124,73 -0.0160321
Kanada dollar CAD 1,51 0.1527326
LAV rand ZAR 15,73 -0.0063563
Lõuna-Korea vonn KRW 1279,71 0.0492542
Malaysia ringgit MYR 4,67 0.0342414
Mehhiko peeso MXN 21,72 0.1604485
Norra kroon NOK 9,73 0.0884282
Poola slott PLN 4,29 -0.1002144
Rootsi kroon SEK 10,26 -0.0058471
Rumeenia leu RON 4,70 -0.1084253
Singapuri dollar SGD 1,54 0.0582939
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.1926782
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0353419
Taani kroon DKK 7,46 0.0080394
Tai baht THB 36,09 0.0036026
Tšehhi kroon CZK 25,56 -0.0703647
Türgi liir TRY 6,05 -0.0842084
Ukraina grivna UAH 31,77 0.0352627
Ungari forint HUF 317,65 -0.0754978
USA dollar USD 1,14 0.1056245
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.1720558
Valgevene rubla BYN 2,44 0.0492065
Vene rubla RUB 75,43 0.2754327

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019