Liit: erimärgistatud kütuse seaduse muutmiseks pole analüüsi tehtud

Parlamendi pressitalitluse teade, et vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemine „saab klaariks“ ning mingeid muutmisettepanekuid ei ole laekunud, peab Eesti Ehitumaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane ebameeldivaks üllatuseks, sest see jätab sisuliselt probleemid tähelepanuta.

Eelmisel nädalal pöördusid mitmed liidud rahanduskomisjoni poole ettepanekuga eelnõu muuta või menetlusest välja arvata. Varem on pöördumise teinud ka metsanduse alaliidud. "Eesti riik ei peaks koostama eelnõusid liigselt kiirustades ning asjasse puutuvaid kommentaare ja ettepanekuid kõrvale jättes. Kuid mõnikord eesmärk pühitseb abinõu ning riigieelarvesse lisaraha saamise nimel ei võta meie rahanduskomisjon arvesse, kuidas nende otsused meie ettevõtete konkurentsivõimet mõjutavad. Kõige olulisem viga ongi ajafaktor – kui antaks piisavalt aega, siis suudaks tööstus kohaneda ka riigi esindajate raskemate otsustega. Kuid põhimõttelisi muutusi ei saa tööstuses ette võtta mõne kuuga, ka mõne aastaga on see keeruline," avaldas Rebane Äripäevale.

Tema sõnul lubas rahandusministeerium 2008. aastal vedelkütuse erimärgistamise seaduse kohta, et tehakse „...igakülgne analüüs, kus hinnatakse, millistele tegevusaladele on soodustuse andmine põhjendatud ja vajalik“.

"Meie hinnangul sellist analüüsi tehtud ei ole, sest meie liitudelt ja meie ettevõtetelt midagi küsitud ei ole, sealjuures avalikke andmeid on järelduste tegemiseks liiga vähe ja need ei iseloomusta kitsamaid valdkondi. Eelnõu menetlus kannab selgelt liigse kiirustamise märke.  Eespool mainitud liidud pöördusid Riigikogu poole, meid võeti Rahanduskomisjonis reedel jutule, kuulati viisakalt ära ja nagu nüüd selgub, oligi tegemist vaid viisakusega," sõnas Rebane.

"Eelnõu koostajad räägivad administreerimise lihtsustumisest. Kuid on väheusutav, et näiteks põllumajanduse, kodude kütmise, transpordi jms toetamisest loobutakse. Seda enam, et erimärgistatud kütuse kaotamine tervikuna on veel täiesti läbi mõtlemata. Toetusmehhanismid eeldavad ikkagi administreerimist, järelikult ei pruugi mingit lihtsustumist eelnõu jõustumisel toimuda," ütles liidu juht.

PROBLEEM:
* Ehitusmaterjalitööstuses on veel halvad ja väga halvad ajad. Kui Rahanduskomisjon leiab, et kõigil läheb juba hästi, siis ei saa võrdlusi teha kontekstist väljarebituna. Ehitusmaterjalitööstuse erinevate tooterühmade müügi langus 2007/2008 vs 2010 on olnud 50 – 75%. Sellist langust ei korva 10-20- protsendiline tõus, nagu tänavuselt aastalt oodatakse.

* Tööstusharud on erineva spetsiifikaga. Seaduseelnõu koostajad kipuvad üldistama kaevandajate problemaatika põlevkivile ja sisuliselt unustavad ehitusmaavarad. Erinevate tooterühmade puhul on omakorda oluline tähele panna, millised on toodete ekspordivõimalused.

* Üksikute maksete mõju ei pruugi olla tõesti üleliia suur, kuid kogumõju kahjuks analüüsides arvesse ei võeta. Kaevandustasu tõus kolmel aastal 10-25% aastas, elektri hinna kallinemine 30-40%, nüüd erimärgistatud kütuse kasutusvõimaluste lõpetamine – kütuse kallinemine kuni 40%. See on võimalik, aga see lõikab valusalt Eesti riigi ettevõtete ekspordivõimekust.
Oma kirjas tõime näiteks betoonseinaelementide tootmise – lisaks eespool toodud kallinemise numbritele on neid mõjutamas ka näiteks transpordi hind, see on vähem kui kahe aastaga kasvanud ca 30%. Kahjuks riigi esindajaid selliste tootesektorite temaatika ilmselt ei huvita.

* Konkurentsivõime naabritega. Meie valdkonna ettevõtted kipuvad kaotama Soome ettevõtlusele pea kõikides kategooriates (nüüd kütus, energia, kaevandustasud), v.a tööjõu hind. Praeguse seisuga on riigi esindajad teinud palju meie ettevõtete konkurentsivõime vähendamiseks ning naaberriikide ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Riigimehelik käitumine oleks mõjutada Euroopat muutma asjakohast direktiivi, et erinevate riikide ettevõtted saaksid tõepoolest pürgida võrdsete tingimuste poole (direktiiv lubab kehtestada mitmete tegevusalade puhul soodustusi kütuse kasutamisel).

* Olulised muutused tööstuses vajavad aega. Pea kõik maksutõusud toimuvad ülilühikese etteteatamisajaga.
Näiteks kaevandusõiguse tasu on alates 1994. aastast määrusega muudetud (tõstetud) seitse korda, neist ainult üks kord toimus see varem kui kaks kuud enne makse kehtima hakkamist. Kahel juhul on see toimunud peale makse kehtimahakkamist (s.t tagantjärgi).
Näiteks AS Nordkalk muretses veidi aja eest uue liikuva seadmetekompleksi lubjakivi tootmise efektiivsuse tõstmiseks erinevates tootmiskohtades, seda käitab erimärgistatud diiselkütus, tänase seadusmuudatuse ettepaneku valguses tuleb loodetav võit efektiivsuse läbi alates järgmisest aastast korstnasse kirjutada.
Allikas: Enno Rebane, Eesti Ehitumaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor


 

 

Osale arutelus

  • Jaana Pikalev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0.2438555
Brasiilia reaal BRL 4,28 0.079547
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0562257
Filipiinide peeso PHP 59,99 -0.0233326
Hiina jüaan CNY 7,93 0.1641352
Hongkongi dollar HKD 8,95 0.1129842
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0296384
Iisraeli seekel ILS 4,23 0.130159
India ruupia INR 81,78 -0.4842969
Indoneesia ruupia IDR 16666,28 -0.0787198
Islandi kroon ISK 140,41 0.0213706
Jaapani jeen JPY 128,73 -0.0698649
Kanada dollar CAD 1,50 0.2065565
LAV rand ZAR 15,95 -0.3667512
Lõuna-Korea vonn KRW 1286,98 0.6026875
Malaysia ringgit MYR 4,78 0.008361
Mehhiko peeso MXN 23,01 -0.0104284
Norra kroon NOK 9,64 0.0757835
Poola slott PLN 4,32 0.1900392
Rootsi kroon SEK 10,29 0.0612751
Rumeenia leu RON 4,66 -0.0107239
Singapuri dollar SGD 1,57 0.0574566
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.1574626
Šveitsi frank CHF 1,14 -0.1927289
Taani kroon DKK 7,46 0.0160854
Tai baht THB 37,57 0.1399272
Tšehhi kroon CZK 25,99 0.077009
Türgi liir TRY 6,06 -0.3532814
Ukraina grivna UAH 31,72 0.1692571
Ungari forint HUF 321,13 -0.1554581
USA dollar USD 1,14 0.0788229
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 0.6632099
Valgevene rubla BYN 2,40 -0.0166348
Vene rubla RUB 75,22 -0.071473

Valdkonna töökuulutused

Ehitusmaterjalidega tegelev ettevõte otsib LOGISTIK_KLIENDITEENINDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

29. november 2018