Madal palk tapab autojuhi

Möödunud kriisi aastad olid autojuhtidele keerulised. Autojuhtide ühingu andmetel suri eelmisel aastal autoroolis infarkti 18 Eesti juhti. Ühingu hinnangul on see madalat palka kompenseerida püüdvate autojuhtide pikaajalise ületöötamise tagajärg, kirjutab Logistika kuukiri.

Autojuhtide ühingu MTÜ Proffid AJ juhatuse liige Guido Kapp kinnitab, et 18 infarkti surnud autojuhti on Euroopa Liidu ametlik statistika. Tööinspektsioon infarkti surnud autojuhtide arvu ei kinnita. Töösuhete osakonna peajuristi Annely Lind ütleb, et juhtumid, kus töötaja saab töö ajal infarkti, ei jõua tööinspektsiooni, sest neid ei loeta tööõnnetusteks, vaid töötaja terviserikkeks ning nende seost töö või üleväsimusega ei uurita.

Kapi väitel on aga autojuhtide surmadeni viinud just magamatus, ülekoormus ja vähene söök. „Päevaraha, mis sulle antakse arvestatakse palgana ja et peret üleval hoida, siis sa seda ei kasuta,” ütleb Kapp. Autojuhid sõidavad tema väitel mitme töö- ja puhkeaega arvestava sõdumeeriku kettaga. Tegelik ketas on tema ütluse lõhki sõidetud kui ekvaatoripäike. Kahel kolmandikul autojuhtidest on kabiinis aparaat, mis joonistab sulle vajalikke kettaid, räägib Kapp. Politsei peab uskuma, mis talle esitatakse, sest õigust kabiini läbi otsida politseil ei ole.

Kapp soovitab kõigil juhtidel, kellel võimalik, põgeneda paremaid tingimusi otsima välismaale. Vaid seal on tema kinnitusel võimalik teenida autojuhil konkurentsivõmelist palka. Kapp ise töötab Münchenis asuvas firmas autojuhina juba 1997. aastast ning tema päevapalk on koos komandeeringutasudega praegu 120 eurot. Venemaa reise premeeritakse lisatasudega. Eelmisel aastal aitas autojuhtide ühing välismaale tööle 40 juhti. Viimase 20 aasta jooksul on aga Kapi andmetele registreeritud Euroopasse tööle 1700 töö- ja elamisloaga Eesti juhti. Paljud on seal aga tema hinnangul Euroopas ka mustalt töötamas.

Näiliselt autojuhte jagub

Eesti juhtide välismaale suundumine ja kasvav väliskaubandus ongi tekitanud autojuhtide defitsiidi. Õigemini väidavad veofirmad, et neil ei ole sobivaid mehi autorooli taha võtta, samas tööotsijate andmebaaside haldajad ütlevad, et autojuhtidest puudus ei ole.

Äripäev kirjutas juba möödunud aasta oktoobris ASist Hert Transport, kes oli valmis tööle võtma kuni 500 autojuhti, pakkudes palgaks 12 000 krooni. Suurt tunglemist firma ukse taha ei tekkinud. OÜ CV Keskus turundusjuht Laura Tammeorg ütleb, et neil on autojuhtide tööpakkumistele kandidaate piisavalt. Andmebaasis on autojuhi ametikohale registeeritud 9653 CVd. Paljudel neist on küll Tammeoru sõnul töökoht praegu olemas, kuid CV hoitakse aktiivne, et olla kursis paremate pakkumistega,et sobiva pakkumise korral kandideerida.

Sarnased andmed on ka CV Onlinel. Sealne turundusjuht Heikko Gross ütleb, et nende andmebaasis on ametisooviga „autojuht” üle 3150 inimese. Samas ta möönab, et kõik autojuhi ametisooviga inimesed ei pruugi soovida ja sobida kaugsõidu autojuhtideks.

Ka Eesti Töötukassast teatatakse, et autojuhtidest neil puudus ei ole. Veebruari lõpus oli neil töötuna arvel 845 autojuhti, kellest 395 on töötanud autojuhina vähem kui 6 kuud tagasi ja 578 on veoautojuhina olnud ametis vähem kui aasta tagasi. Lisaks on Töötukassa ka autojuhte usinalt juurde koolitanud – 2010. aastal 745 autojuhti, kellest osad ootavad tööpakkumisi ka täna. Tööturukoolituse teenusejuht Karin Andre kinnitab, et kui tööandja ei leia nende kaudu endale sobivat töötajat, on Töötukassa valmis autojuhte juurde koolitama.

Andre ütleb, et töölesaamise peamiseks takistuseks on praktilise töökogemuse puudumine, selle vähesus või aegumine. Selle jaoks on aga Töötukassal välja pakkuda ka tööpraktika teenus. „Enamasti on autojuhtidel siiski kogemustepagas olemas ja eelnev väljaõpe olnud piisavalt praktiline,” kinnitab Andre.

Teised aga kirtsutavad Töötukassast tulijate peale nina. „Need inimesed, keda me oleme saanud on pigem tekitanud meile peavalu kui kasu,” lausus Hert Transpordi juhatuse esimees Tarmo Tšernjavski möödunud aasta oktoobris läbi Töötukassa tulnud autojuhtide kohta. „Sealt töötukassa poole pealt tuleb täna igasuguseid üritajaid, kelle seas on ka tublisid mehi, aga kogemustest üldiselt napib,” nendib Transpordi Ametiühingu esimees Peep Peterson.

Kõik tahavad koolitada

Nii üritavadki kõik osapooled välja mõelda oma koolitusprogramme, nähes selles olukorra päästjat. Tšernjavski kinnitas toona, et paneb kokku programmi, et luua spetsialiseeritud autokool. Autoettevõtete Liit osaleb Kehtna Rasketehnika Kompetentsikeskuse loomise projektis. Kompetentsikesuses saaks olema ka veoauto sõidu- ja töösimulaator ja kutselise veoautojuhi ettevalmistus ning täiendõpe hakkaks toimuma praktilises väljaõppe keskkonnas. Guido Kapp on aga kokku viimas Viljandi Kutsehariduskeskust ja ülemaailmset professionaalsete autojuhtide kutseliitu UICR, et alustada nende programmi järgi autojuhtide koolitust.

Seega tahavad kõik autojuhte juurde koolitada, kuigi töötajate ja tööpakkumiste vahendajad kinnitavad, et autojuhte on piisavalt. Kõrvaltvaatajad leiavad, et autojuhtide põua põhjus on pakutavas palgas. Hert Transporti ebaõnnestunud töötajate otsimist kirjeldanud artiklile on Äripäeva Logistikauudiste portaalis laekunud üle poolesaja kommentaari. Enamus neist naeravad välja pakutava 12 000 kroonise (767 eurot) suuruse kuupalga. Kuid CV Keskuse andmetel autojuhtidele pakutaksegi keskmiselt sellises suurusjärgus palka.

Tammeoru andmetel  oli veebruaris avaldatud tööpakkumistes autojuhtidele pakutud bruto kuupalga keskmine suurus 786 eurot. Kuid ta möönab, et autojuhtide palgaootused on tegelikult suuremad, samas on Tammeoru väitel igas valdkonnas inimeste palgaootused suuremad kui on keskmine pakutav palgatase. CV Online turundusjuhil Heikko Grossil on palgaootuste kohta juurde lisada veidi täpsemad indikaatorid. 75% autojuhi ametisooviga inimestest on nõus töötama, kui nende netokuupalk on 800 eurot. 1000 euro eest kuus on nõus töötama juba 91% inimestest.

Praegu Saksamaa veofirmas 120 eurot päevas teeniv Kapp ütleb, et tema tuleks Eestisse tööle tagasi, kui talle makstaks 96 eurot päevas. „Eesti firma ütleb mulle selle peale, et lolliks oled läinud, mul on odavamaid juhte küll,” nendib Kapp. Kõik ei saa ju välismaale tööle põgeneda, kasvõi perekondlikel põhjustel.

Veofirmade juhid on oma ettevõtte palgakorraldusest valmis rääkima ainult anonüümselt. Nad tunnistavad, et surve töötasudele on viimasel ajal tasapisi kasvanud. Konkurentsivõimeline netotasu rahvusvahelistel vedudel on nende hinnangul praegu 1000 – 1100 eurot kuus, kuid see on juba koos komandeeringu päevarahadega. „Nende töötasudega oleme juba Läti, Leedu ja Poola vedajatega võrreldes konkurentsist väljas,” väidab ühe veofirma juht. Ta ütleb, et siiani on veel autojuhte siiski jagunud, kuid tunnnistab, et see põli on varsti läbi. Autojuhtide keskmine vanus on 20 aasta jooksul kasvanud ca 15 aastat ja 5-6 aasta pärast hakkab neid massiliselt pensionile minema.

Eestlasest saab Eesti veoki roolis haruldus

Ilmselt on aga Eesti firmad olukorrale siiski lahenduse leidnud. Nägin autode peatuspaigas, et Eesti numbrimärkidega veok, räägib Kapp. Läksin uudistama ja hõikasin lootuses, et saan eesti keelt rääkida. Haagise tagant tuligi välja auto juht ning teatab rõõmsalt: „A ja rumen.” Rumeenlasele maksti koos päevarahadega 6700 krooni kuus. Ta oli õnnelik, sest Rumeenias ei näe ta sellist raha kunagi, jutustab Kapp.

Tema väitel on Euroopast kaupa vedavate Eesti firmade autode roolis enam kui 1000 välismaalasest juhti. Seda kinnitab ka Hert Transpordi juhtum, kust öledi, et kuna Eestist juhte ei leia, siis värvatakse neid mujalt ning enamik juhte on pärit Lätist, Leedust, Venemaalt ja Ukrainast.

Osale arutelus

  • Tea Taruste

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 -0.1840218
Brasiilia reaal BRL 4,27 0.0070235
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.005114
Filipiinide peeso PHP 59,74 0.2971494
Hiina jüaan CNY 7,90 0.0101315
Hongkongi dollar HKD 8,90 0.0089859
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0067344
Iisraeli seekel ILS 4,24 0.0165063
India ruupia INR 81,21 0.0086202
Indoneesia ruupia IDR 16590,29 0.0430558
Islandi kroon ISK 140,84 0
Jaapani jeen JPY 128,31 0.0858034
Kanada dollar CAD 1,51 0.0198321
LAV rand ZAR 16,02 -0.0187237
Lõuna-Korea vonn KRW 1286,29 0.1814698
Malaysia ringgit MYR 4,77 0.2478679
Mehhiko peeso MXN 23,14 0.028526
Norra kroon NOK 9,75 -0.0819672
Poola slott PLN 4,31 0
Rootsi kroon SEK 10,33 -0.0280524
Rumeenia leu RON 4,66 -0.0021454
Singapuri dollar SGD 1,56 0.0767803
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.0112486
Šveitsi frank CHF 1,13 0
Taani kroon DKK 7,46 0.0053609
Tai baht THB 37,51 0.0693576
Tšehhi kroon CZK 26,02 -0.0076864
Türgi liir TRY 6,13 0.2813584
Ukraina grivna UAH 31,57 0.0088711
Ungari forint HUF 321,22 -0.003113
USA dollar USD 1,14 0.0087951
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 -0.0238977
Valgevene rubla BYN 2,39 -0.0083763
Vene rubla RUB 75,16 -0.0351134

Valdkonna töökuulutused

Ehitusmaterjalidega tegelev ettevõte otsib LOGISTIK_KLIENDITEENINDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

29. november 2018