Parlamendiliikmed nõuavad Rail Balticat

Euroopa Parlamendi liikmed tegid eile avaliku pöördumise koalitsiooniläbirääkimiste juhtidele Andrus Ansipile ja Mart Laarile, kus teevad ettepaneku lisada koalitsioonileingusse eraldi punkt Rail Baltica rajamisest.

Pöördumisele kirjutasid alla Euroopa Parlamendi liikmed Zigmantas Balcytis,        Tunne Kelam, Boguslaw Liberadzki, Kristiina Ojuland, Siiri Oviir, Ivari Padar, Vilja Savisaar-Toomast ja Indrek Tarand.

Avalik pöördumine EV peaminister ja Eesti Reformierakonna esimees Andrus Ansipile ning Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laarile

Arvestades 6. märtsil toimunud Riigikogu valimistetulemusi pöördume meie, Euroopa Parlamendi liikmed, Teie kui tulevase peaministri poole ettepanekuga võtta  koalitsioonikõneluste programmi  kindlasti  Eesti ja teiste Balti riikide transpordiühenduste väljaarendamine Euroopasse. Täpsemalt on küsimus Rail Baltica tulevikus. Peame oluliseks, et Rail Baltica kohta oleks sõlmitavas koalitsioonilepingus eraldi punkt, mis käsitleks antud projekti edasist konkreetset arengut ja ajakava.

Kuivõrd 2013. aastast hakkab kehtima Euroopa Liidu uus finantsperspektiiv, leiame, et lähiajal moodustatav uus Eesti valitsus peab olema Rail Baltica projekti eestvedajaks ning tagama, et kõnealune projekt saaks tegusa ja perspektiivse  lahenduse.

Tegemist on ajaloolise väljakutse ja võimalusega. Kaks aastakümmet pärast Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse taastamist püsivad põhijoontes edasi nõukogude-aegsed  transpordivõrgud.  Maismaaühendus Euroopa põhiosaga on ebarahuldav. 
Balti riigid on niihästi Euroopa Liidu kui ka NATO liikmed, samas ühendab  maismaatransport meid endiselt eelkõige Venemaaga. Nii Balti riikides kui ka  väljaspool leidub mõjukaid jõude, kes soovivad senise olukorra jätkumist. See pole Balti riikide ja seal elavate rahvaste huvides.  Paraku puudub kolmel riigil siiani selge tegevuskava ja omavaheline koordinatsioon olukorra muutmiseks.

Eesti on geograafiliselt Euroopa ääremaa. Kaasaegsete transpordiühenduste piiratus süvendab eraldatust Euroopa südamest veelgi.
Väidetakse, et põhja-lõuna suunal pole ega tule piisavalt reisijaid ning kaupu. See väide pole põhjendatud, kuivõrd põhiosa Balti riikide kaubavahetusest toimub  EL liikmesriikidega, samuti sõidavad Eesti, Läti ja Leedu elanikud esmajoones Euroopasse. Lisaks tuleb arvestada Eesti ja teiste Balti sadamate kaudu kulgeva Euroopa-suunalise kaubaveo kasvavat potentsiaali.  Seda osutab tõsiasi, et põhja-lõuna suunaliste kaubamagistraalide väljaarendamisest ja nende ulatuslikumast kasutamisest on huvitatud ka Soome majandusringkonnad.

Põhja-lõuna suuna väljaarendamine  on vajalik esmajoones Eestile, Lätile ja Leedule endale. See aitaks märksa tõhusamalt ära kasutada meie geograafilist positsiooni ja  siinsete sadamate potentsiaali, avades kiiremaid ja mugavamaid reisimisvõimalusi Balti riikidest Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ning soodustades viimatimainitud piirkondadest lähtuvaid turismivooge Baltikumi.

Rail Baltica ja Via Baltica väljaarendamises tuleb näha Balti riikide euroopaliku koostöövõime proovikivi. Tänane Rail Baltica raudteeprojekt edeneb Eestis, Lätis ja Leedus erineva kiirusega. Kipub jääma mulje, et Balti riigid tervikuna pole sellest kui regionaalsest tervikprojektist  sisuliselt  huvitatud ning et Rail Balticaga tegeldakse rohkem iga eraldi riigi infrastruktuuri moderniseerimise perspektiivis. Kolme Balti riigi raudteedel on endiselt kasutusel ainult 1520 mm rööpalaius Euroopa ja Hiina 1435mm laiuse asemel.

Paraku on ka Via Baltika tänaseks omamoodi varjusurmas.  Sellegi magistraali osas jääb vajaka terviklikust käsitlusest, kusjuures iga riik üritab moderniseerida oma erinevaid maanteelõike lähtudes valdavalt siseriiklikest huvidest.

Läänemere piirkonna tulevikku suunatud Baltic Rail - et teha vahet Rail Baltica kui praegu ametliku TEN-T projekti ja meile nii vajaliku regiooni terviknägemuse vahel -  peaks lähtuma eesmärgist ühendada Balti riigid kaasaegse, kiire ja hästi toimiva raudteeühenduse kaudu Euroopa südamega. See eeldab Eesti, Läti ja Leedu valitsuste tõhusat ja pikale perspektiivile orienteeritud koostööd, mille aluseks on kõnealuse projekti majandusliku ja strateegilise tähtsuse mõistmine.

Baltic  Rail  annab uusi võimalusi rahvusvaheliste kaubavoogude põhja-lõuna suunalisele liikumisele ning avardab oluliselt Balti riikide elanike reisimisvõimalusi. Projekt peaks lähtuma Euroopa rööpmelaiusega raudtee ehitamise põhimõttest ning selleläbi siduma Balti riigid ühtse Euroopa transpordikoridoridega. 

 

Osale arutelus

  • Tea Taruste

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.0693525
Brasiilia reaal BRL 4,27 0.0961629
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0255676
Filipiinide peeso PHP 60,08 0.4581863
Hiina jüaan CNY 7,73 0.2933465
Hongkongi dollar HKD 8,93 0.1222343
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0498155
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.1931837
India ruupia INR 80,98 0.0370613
Indoneesia ruupia IDR 16182,36 0.4499726
Islandi kroon ISK 137,63 0.0072664
Jaapani jeen JPY 124,76 0.008016
Kanada dollar CAD 1,51 0.3054652
LAV rand ZAR 15,80 0.4017187
Lõuna-Korea vonn KRW 1282,91 0.299434
Malaysia ringgit MYR 4,68 0.0963041
Mehhiko peeso MXN 21,81 0.5343673
Norra kroon NOK 9,74 0.1131059
Poola slott PLN 4,29 0.0186445
Rootsi kroon SEK 10,24 -0.1637188
Rumeenia leu RON 4,70 -0.0680315
Singapuri dollar SGD 1,55 0.1360192
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.2946843
Šveitsi frank CHF 1,13 0.0530129
Taani kroon DKK 7,46 0.0227784
Tai baht THB 36,15 0.1914912
Tšehhi kroon CZK 25,59 0.0156366
Türgi liir TRY 6,08 0.3946239
Ukraina grivna UAH 31,78 0.042819
Ungari forint HUF 318,08 0.0597691
USA dollar USD 1,14 0.1672388
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.2313853
Valgevene rubla BYN 2,44 0.2132284
Vene rubla RUB 75,57 0.4595418

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019