Hololei: kaup liigub konteinerisse ja Eesti poole

Henrik Hololei sõnul saab Eesti Lääne-Euroopa suurte sadamate konteinerite ummikust omale tööd meelitada, sest siin liigub kaupa jõudlusest vähem. Samuti võiks Tallinna Lennujaam end lisaks reisijatel ka kaubalennujaamana arendada.

Väljavõtteid Euroopa transpordivoliniku Siim Kallase kabinetiülema Henrik Hololei esinemisest tänasel Eesti perifeeriastaatuse üle diskuteeriva majanduskonverentsil. Hololei rääkis Eesti võimalustest Lääne-Euroopa veokoridoridega sidumisest.

------

Eesti sidumine Lääne-Euroopa võrkudega on poliitiline prioriteet ja parteiülene, sest investeeringud on pikaajalised, nende tagasi tootmine samuti.

Euroopa konteinerisadamad kasvasid mullu keskmisel 11%, mõni sadam ka 20%. Prognoos näitab lähiaastaiks suuremat kasvu. See läheb kokku ka Eli ja III riikide vahelise kaubakasvu prognoosiga. EL vajab alternatiivseid ühendusi, et vältida sõltuvust III riikide (peamiselt Venemaa) meelevallast. See avab Eestile võimalusi.

Euroopas investeeritakse konteinerivedude kasvu. Kolm suurt konteinerisadama – Rotterdam, Antverpen ja Hamburg –ühendused on muutunud keerulisemaks, sest palju pudelikaelu on erinevatel veoviisidel. Süvise tõttu on suurtel - 12-14 000 TEU mahutavatel – konteinerilaevadel juba probleem Hamburgi sadamasse sisenemisel. Suured terminalifirmad räägivad seetõttu, et kaubavoogude liikumine toimub ida poole. Poolal on selles hea asukoht, Tallinnal suur võimalus neist voogudest osa saada, sest Eesti investeeringud on tehtud tulevikku silmas pidades ja Tallinna Sadama suutlikkus suurem kui täna reaalselt kaupa liigub. Eestil on pakkuda efektiivne, kõrget teenust pakkuv ja potentsiaalikas Tallinna Sadam.

Transiiti tuleb vaadata laiemalt – mitte keskenduda ainult Ida-Läänesuunalisele. Potensiaal Põhja-Lõuna suunaliseks veoks on suur. Infra täna veel ei toeta samas, kuid see oleks nn tagaukse kaudu Kesk-Euroopasse tungimine.

Rail Baltica peab pakkuma lisaväärtust ka reisijatele. Eesti on kolmest Balti riigist oma osa efektiivseimalt ära teinud. Euroopa Komisjon hindab kõrgelt, et ka majanduslanguse tingimustes tehti võetud kohustused Rail Balticasse ära.

Rongide liikumiskiirus on Leedus väga madal – kuni 60 km/h. See pidurdab kauba sujuvat liikumist. Samas riigil poliitiline tahe raudteed arendada olemas ja riik ehitab Kaunaseni (ehk 100 km Poola piirist) Euroopa rööpmelaiusena raudteeliini ehk sisuliselt toob selle laiuse Baltikumi.

Tallinnast Euroopasse välja jõudmine jääb täna Läti taha, mis kriisis investeeringuid teha ei suutnud.

Euroopa rööpmelaiusega raudtee olemasolu Tallinnast Euroopasse on vajalik, see pole vaid majanduslikult ja logistiliselt, vaid ka poliitiliselt oluline. Peatselt valmiv uurimus näitab, et Tallinnast Riiani viiv Euroopa rööpmelaiusega maksev raudtee maksab umbes neli miljardit eurot. Täna reisijaid ja kaupa selleks ei ole.

Ühtset toimivat raudteevõrku Euroopas täna veel ei ole, samas rööpmevahe ühtlustamist kogu Euroopas Euroopa Komisjonis arutatud ei ole. Seda reguleerib turg.

Tallinna Lennujaam suurepäraselt viimastel aastatel tegutsenud uute klientide ja reisijate saamiseks. Eesti sihtkohana väikese koduturu tõttu on kehv. Samas on meil õppida näiteks Katarist, mida läbib 15 mln reisijat aastas ja Qatar Airways oma lannukitega maailma kiiremini kasvav firma, omamata koduturgu.

Samuti võiks Eesti kasutada oma võimalusi kaubalennujaamana. Täna saabub väärtuskaupadest Euroopasse 99% lennukitega. Erinevad lennukaubakeskused on harva suured lennujaamad. Euroopas näiteks Belgias asuv Liege – pole suur linn või lennujaam. Infra kaubavedudeks on Eestis olemas ja tulevased investeeringud lennurajasse kaotavad ka piirid lennukite suurusele ehk maailma suurim lennuk Airbus A380, mis vajab 4,1 km pikkust lennurada, saab Tallinnas maanduda.

Lennundus ei ole vaid kommertstegevus, vaid kasutada ka riigi poolt pakutavaid võimalusi sihtkohtade ja tiheduse parandamiseks. Kui siia lennata ei saa, ei ole me ei turismi- ega konverentsimaa.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0.0192517
Brasiilia reaal BRL 4,27 -0.079547
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0613371
Filipiinide peeso PHP 59,94 -0.0983301
Hiina jüaan CNY 7,92 -0.047978
Hongkongi dollar HKD 8,93 -0.0559328
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0781376
Iisraeli seekel ILS 4,22 -0.0496971
India ruupia INR 82,12 -0.0790937
Indoneesia ruupia IDR 16600,10 -0.4754964
Islandi kroon ISK 140,41 0.0213706
Jaapani jeen JPY 128,56 -0.201832
Kanada dollar CAD 1,50 0.0266525
LAV rand ZAR 15,97 -0.2361703
Lõuna-Korea vonn KRW 1284,77 0.4299327
Malaysia ringgit MYR 4,77 -0.1964842
Mehhiko peeso MXN 23,02 0.0078213
Norra kroon NOK 9,63 -0.0384108
Poola slott PLN 4,31 -0.0579388
Rootsi kroon SEK 10,28 -0.0291786
Rumeenia leu RON 4,66 -0.0150134
Singapuri dollar SGD 1,57 0.0191522
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.0112473
Šveitsi frank CHF 1,14 -0.0700832
Taani kroon DKK 7,46 0.0013404
Tai baht THB 37,49 -0.0786258
Tšehhi kroon CZK 25,97 0.0115513
Türgi liir TRY 6,09 0.1002333
Ukraina grivna UAH 31,64 -0.0786288
Ungari forint HUF 321,56 -0.0217641
USA dollar USD 1,14 -0.0788229
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0.0964669
Valgevene rubla BYN 2,40 -0.0706978
Vene rubla RUB 75,31 0.0468958

Valdkonna töökuulutused

Ehitusmaterjalidega tegelev ettevõte otsib LOGISTIK_KLIENDITEENINDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

29. november 2018