Mis takistab Tallinna kaubaväravaks saamast?

Tallinna Lennujaama saamiseks rahvusvaheliseks kaubaväravaks on mitmeid kitsaskohti, eelkõige ruumipuudusest tingitud kaubaterminalide väiksus ja juba täna kriitiliseks muutunud veokite parkimine, leiab lennukauba maismaaveo ja käitlusega tegeleva Ospentos Internationali juht Haiti Arendi.

Kaubaterminalide väiksus. Tänases Tallinna Lennujaama kaubateeninduskeskuses (kaubakülas) opereerivad erinevad kaubakäitlejad. On oma kaupa käitlevad kullerfirmad (suuremad neist DHL, TNT), paar ekspedeerimisfirmat, Eesti Post ja kaks kommertslennufirmadele kaubakäitluse teenust pakkuvat ettevõtet.

Viimaste olemasolevad terminalid suudavad pinna poolest hetkel teenindada Tallinnasse ja Tallinnast lendavat reisilennukitega veetavat kaupa, lisaks sellele ka kaupu, mis lennukisse ei mahu ja veetakse mööda maad.

Selle kauba mahu jaoks on olemas isegi väike reserv kasvuks, kuid suurte kaubalennukite teenindamise tarvis pinda napib. Olemas on oskustöö, teadmised ja IT lahendused, kuid puudu on reaalsest pinnast, kus kaupu käsitleda. Samuti on olemasolevad ehitised ehitatud üle kümne aasta tagasi ja toonaseid vajadusi silmas pidades.

Pikemas arenguplaanis on Tallinna Lennujaamal küll olemas visioon, kuid selle realiseerimine võtab alates (poliitilisest) otsusest aastaid. Samas on siin ka oluline osa ka otsusest endast.

Enne, kui ei ole n.ö. maksvat klienti, kes garanteeriks mahu, ei julge keegi endale võtta vastutust/kohustust sellist investeeringut teha. Teisalt aga ei teki tühja koha peale midagi. Seni, kuni ei ole olemas meil infrastruktuuri, mis suudaks käsitleda näiteks kogu või osa Ericssoni poolt ja tema heaks Eestis toodetud toodangut, liiguvad olulised kaubamahud Tallinnast maanteed pidi suurematesse Euroopa lennujaamadesse, kus kaup siis õhuteed pidi sihtkohta lennutatakse.

Veoautode parkimine kaubateeninduskeskuses. Tänases olukorras, kus ühele väikesele maa-alale on koondunud pea kõik Tallinna Lennujaamas opereerivad kaubakäitlejad ja lisaks sellele on koondanud ka maksu- ja tolliamet oma selle piirkonna teeninduskeskuse, on pea igapäevaselt olukord, kus rääkimata veokitest, ei mahu ära enam olemasolevale parklale ka operaatorite sõiduautod (ilmselt kaubaküla rajades olemasolev parkla just sõiduautodele just oligi mõeldud).

Ja see on tänane olukord, kus Tallinna Lennujaamas teenindatakse põhiliselt reisilennukitega veetavaid kaupu. Kui aga visiooniks ja sooviks oleks arendada Tallinnas regulaarsete kaubalennukite teenindamist, siis on veoautode parkimist puudutav oma ressursid juba ammendanud.

Mistahes lennujaamades Euroopas, see ei kehti Riia ega Vilniuse kohta, on veoautodele olemas parklad, kus viimased saavad oodata oma laadimisjärge või siis tolliametnike poolt teostatavaid protseduure.

Sellele probleemile on olemas lahendus....kuid ilmselt kallis.

Otse kaubakäitlejate terminalide vastas laiutab juba üle kümne aasta tühi eraomaniku omanduses olev krunt. Mulle ei ole teada, kes on omanik või mis (kas üldse) on sinna planeeritud, kuid reaalne lahendus oleks olemas. Tallinna Lennujaamal ilmselt sellise investeeringu jaoks vahendid puuduvad, sest olemasolevaid vahendeid investeeritakse eelkõige lennureisijate mugavusse ja turvalisusse – mis on ka Lennujaama seisukohast mõistlik.

Siinkohal võiks aga appi tulla ja õla alla panna riik, kes on logistika valdkonna seadnud üheks enda prioriteediks. Samas, kui aga tagasi tulla kaubakäsitlemiseks mõeldud pinna puuduse juurde, siis kas ikka oleks mõttekas investeerida täna ja praegu veokite parklasse, kui pikemas perspektiivis on plaan kaubaküla kolida teisele poole maandumisrada, kus saaks planeerida ja rajada läbimõeldult ning tulevikku vaatavalt hooned koos parkimisküsimuste ja muu selle juurde käivaga?

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 -0.0503303
Brasiilia reaal BRL 4,28 0.577736
Bulgaaria leev BGN 1,95 -0.0715637
Filipiinide peeso PHP 59,77 0.5399314
Hiina jüaan CNY 7,71 0.1338253
Hongkongi dollar HKD 8,92 -0.1599857
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.052504
Iisraeli seekel ILS 4,20 -0.0119053
India ruupia INR 80,98 0.1149781
Indoneesia ruupia IDR 16128,32 0.2576635
Islandi kroon ISK 137,62 -0.5563986
Jaapani jeen JPY 124,02 -0.2413127
Kanada dollar CAD 1,51 0.112553
LAV rand ZAR 15,68 0.5290361
Lõuna-Korea vonn KRW 1278,77 0.2005939
Malaysia ringgit MYR 4,68 -0.0704842
Mehhiko peeso MXN 21,74 0.9741934
Norra kroon NOK 9,75 0.1448948
Poola slott PLN 4,29 0.1074189
Rootsi kroon SEK 10,28 0.1950135
Rumeenia leu RON 4,69 0.0469363
Singapuri dollar SGD 1,54 -0.0647585
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.3617863
Šveitsi frank CHF 1,13 0.2658867
Taani kroon DKK 7,46 -0.0562452
Tai baht THB 36,10 -0.1037634
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.0391589
Türgi liir TRY 6,11 0.5232931
Ukraina grivna UAH 31,87 -0.344627
Ungari forint HUF 319,20 -0.6659613
USA dollar USD 1,14 -0.1667105
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.4519774
Valgevene rubla BYN 2,45 -0.1673196
Vene rubla RUB 75,76 0.3050444

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019