Mis takistab Tallinna kaubaväravaks saamast?

Tallinna Lennujaama saamiseks rahvusvaheliseks kaubaväravaks on mitmeid kitsaskohti, eelkõige ruumipuudusest tingitud kaubaterminalide väiksus ja juba täna kriitiliseks muutunud veokite parkimine, leiab lennukauba maismaaveo ja käitlusega tegeleva Ospentos Internationali juht Haiti Arendi.

Kaubaterminalide väiksus. Tänases Tallinna Lennujaama kaubateeninduskeskuses (kaubakülas) opereerivad erinevad kaubakäitlejad. On oma kaupa käitlevad kullerfirmad (suuremad neist DHL, TNT), paar ekspedeerimisfirmat, Eesti Post ja kaks kommertslennufirmadele kaubakäitluse teenust pakkuvat ettevõtet.

Viimaste olemasolevad terminalid suudavad pinna poolest hetkel teenindada Tallinnasse ja Tallinnast lendavat reisilennukitega veetavat kaupa, lisaks sellele ka kaupu, mis lennukisse ei mahu ja veetakse mööda maad.

Selle kauba mahu jaoks on olemas isegi väike reserv kasvuks, kuid suurte kaubalennukite teenindamise tarvis pinda napib. Olemas on oskustöö, teadmised ja IT lahendused, kuid puudu on reaalsest pinnast, kus kaupu käsitleda. Samuti on olemasolevad ehitised ehitatud üle kümne aasta tagasi ja toonaseid vajadusi silmas pidades.

Pikemas arenguplaanis on Tallinna Lennujaamal küll olemas visioon, kuid selle realiseerimine võtab alates (poliitilisest) otsusest aastaid. Samas on siin ka oluline osa ka otsusest endast.

Enne, kui ei ole n.ö. maksvat klienti, kes garanteeriks mahu, ei julge keegi endale võtta vastutust/kohustust sellist investeeringut teha. Teisalt aga ei teki tühja koha peale midagi. Seni, kuni ei ole olemas meil infrastruktuuri, mis suudaks käsitleda näiteks kogu või osa Ericssoni poolt ja tema heaks Eestis toodetud toodangut, liiguvad olulised kaubamahud Tallinnast maanteed pidi suurematesse Euroopa lennujaamadesse, kus kaup siis õhuteed pidi sihtkohta lennutatakse.

Veoautode parkimine kaubateeninduskeskuses. Tänases olukorras, kus ühele väikesele maa-alale on koondunud pea kõik Tallinna Lennujaamas opereerivad kaubakäitlejad ja lisaks sellele on koondanud ka maksu- ja tolliamet oma selle piirkonna teeninduskeskuse, on pea igapäevaselt olukord, kus rääkimata veokitest, ei mahu ära enam olemasolevale parklale ka operaatorite sõiduautod (ilmselt kaubaküla rajades olemasolev parkla just sõiduautodele just oligi mõeldud).

Ja see on tänane olukord, kus Tallinna Lennujaamas teenindatakse põhiliselt reisilennukitega veetavaid kaupu. Kui aga visiooniks ja sooviks oleks arendada Tallinnas regulaarsete kaubalennukite teenindamist, siis on veoautode parkimist puudutav oma ressursid juba ammendanud.

Mistahes lennujaamades Euroopas, see ei kehti Riia ega Vilniuse kohta, on veoautodele olemas parklad, kus viimased saavad oodata oma laadimisjärge või siis tolliametnike poolt teostatavaid protseduure.

Sellele probleemile on olemas lahendus....kuid ilmselt kallis.

Otse kaubakäitlejate terminalide vastas laiutab juba üle kümne aasta tühi eraomaniku omanduses olev krunt. Mulle ei ole teada, kes on omanik või mis (kas üldse) on sinna planeeritud, kuid reaalne lahendus oleks olemas. Tallinna Lennujaamal ilmselt sellise investeeringu jaoks vahendid puuduvad, sest olemasolevaid vahendeid investeeritakse eelkõige lennureisijate mugavusse ja turvalisusse – mis on ka Lennujaama seisukohast mõistlik.

Siinkohal võiks aga appi tulla ja õla alla panna riik, kes on logistika valdkonna seadnud üheks enda prioriteediks. Samas, kui aga tagasi tulla kaubakäsitlemiseks mõeldud pinna puuduse juurde, siis kas ikka oleks mõttekas investeerida täna ja praegu veokite parklasse, kui pikemas perspektiivis on plaan kaubaküla kolida teisele poole maandumisrada, kus saaks planeerida ja rajada läbimõeldult ning tulevikku vaatavalt hooned koos parkimisküsimuste ja muu selle juurde käivaga?

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0
Brasiilia reaal BRL 4,27 0
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,00 0
Hiina jüaan CNY 7,92 0
Hongkongi dollar HKD 8,94 0
Horvaatia kuna HRK 7,42 0
Iisraeli seekel ILS 4,23 0
India ruupia INR 82,18 0
Indoneesia ruupia IDR 16679,41 0
Islandi kroon ISK 140,38 0
Jaapani jeen JPY 128,82 0
Kanada dollar CAD 1,50 0
LAV rand ZAR 16,01 0
Lõuna-Korea vonn KRW 1279,27 0
Malaysia ringgit MYR 4,78 0
Mehhiko peeso MXN 23,01 0
Norra kroon NOK 9,63 0
Poola slott PLN 4,31 0
Rootsi kroon SEK 10,28 0
Rumeenia leu RON 4,66 0
Singapuri dollar SGD 1,57 0
Suurbritannia nael GBP 0,89 0
Šveitsi frank CHF 1,14 0
Taani kroon DKK 7,46 0
Tai baht THB 37,49 0
Tšehhi kroon CZK 25,97 0
Türgi liir TRY 6,09 0
Ukraina grivna UAH 31,67 0
Ungari forint HUF 321,42 0
USA dollar USD 1,14 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0
Valgevene rubla BYN 2,40 0
Vene rubla RUB 75,27 0

Valdkonna töökuulutused

Ehitusmaterjalidega tegelev ettevõte otsib LOGISTIK_KLIENDITEENINDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

29. november 2018