Transiidiga leivaraha teenib ikka

Eesti sadamate kaubakäive on kasvanud, kuid loorberitele on veel vara puhkama jääda. Kõrval areneb jõudsalt Ust-Luga sadam, mis tõmbab osa meie kaubavoogudest endale.

Maailmamajanduse kasvu ja muude faktorte mõjul veoste mahud Eesti sadamates kasvasid, kuid kulub veel palju aega, enne kui jõutakse tagasi eduka 2006. aasta taseme juures, kuna ka Ust-Luga sadam arendab oma projekte. Hilinemisega, kuid sihikindlalt.

Tallinna Sadama andmetel on kaubakäive tänavu märgatavalt kasvanud. Septembris ulatus see 27,2 miljoni tonnini, mis on 16,8% rohkem kui mullu. Sealjuures kasvu on märgata kõigi kaubaliikide osas.

Hea, et langus on läbi
Kuid sadamates tegutsevad operaatorid ei ole oma hinnangutes nii optimistlikud, märkides, et mahte tuleb võrrelda mitte möödunud, vaid 2006. aastaga. Siis näiteks septembri näitajate kohaselt laadis Tallinna Sadam kaupu 3.4 miljoni tonni võrra rohkem.

Sillamäe sadamas töötava terminali TankChem direktori Vjatšeslav Spirini sõnul jäi tema ettevõttes kaubavoog samale tasemele. „Sarnaselt 2008. aastaga on see minimaalsel tasemel. Transiidi probleemi tuleb lahendada poliitilisel tasandil. Peamine turg, nimelt Venemaa, on meie jaoks suletud,“ märkis Spirin.

Paljud sadamates tegutsevad ettevõtted kalduvad hindama tänavust edu pigem kui languse peatumist, kuid rõõmustab seegi. Näiteks Paldiski sadamas on märgatav mõningane Euroopast Venemaale suunduva transiidi kasv. Perspektiivikas on ka Kasahstani suund, kuhu lähevad kallid sõiduautod ja põllumajandustehnika.

Veosed hakkasid liikuma, kuid ees ootavad ka kaotused
Spetsialisti Raivo Vare sõnul mõjutas veosekäibe kasvu regioonis rida faktoreid. Eelkõige on see maailmamajanduse elavnemine. „Venema ja Euroopa Liidu vahel liikuva kauba maht kasvab. See toob kasu kõigile: arenevad kõik regiooni sadamad,“ kinnitas Sillamäe sadama kaasomanik Tiit Vähi.

Pealegi, kriis sundis ettevõtjaid raha lugema ning olulist rolli hakkas mängima logistika maksumus: tarnetähtajad, kadude suurus, tolliteenindus. Selles annavad venelased meile alla, kuna suudame pakkuda paremat teeninduse kvaliteeti.

„Ust-Luga sadama laiendamise tõttu läheb osa kaupu Venemaale. Kuid 100-protsendist kadu ei tule,“ märkis Vähi, kelle sõnul on ebaratsionaalne hoida kõik munad ühes korvis. Ka venelased said sellest aru. Kui varem nad rääkisid, et võtavad meilt kõik ära, siis nüüd räägivad, et võtavad ära suurema osa.

Tagalate tugevdamiseks veel aega on
Nagu ütles Delovõe Vedomostile Venemaa töösturite ja ettevõttevõtjate liidu asepresident Aleksandr Murõtšev, veoste mahud kasvavad ning Venemaa peab hajutama riske, lähtudes, muidugi, enda huvidest. Sellised avaldused nagu näiteks raudteerööbaste laiendamise vajadus panevad mõtlema. „Milleks meile on seda peavalu ja lisakulutusi vaja? Muidugi toetume oma jõududele, kuigi tahaks jõuda ka kompromisslahendusteni, sh Baltimaade terminalide kasutamise osas,“ seletas tema.

Spirini arvates viib Ust-Luga sadama projektide käivitamine põhilised kaubavood Eestist ära ning võimlaik, et Eesti sadamad tunnevad tööpuudust.

Kuid Ust-Luga projektide realiserimisega pole kõik nii lihtne, kuna, nagu ütles Vare, ambitsioonikas ja poliitiline projekt ei ole äriliselt kõige ratsionaalsem. Objektide käiku laskmise tähtajad lükkuvad aina edasi. „Ütleme,  terminalide teenindamine on energiamahukas, aga nende projekteerimisel sellega ei arvestatud. Kui tuletada meelde venelaste lubadused, siis konteinerterminal pidanuks juba ammu töötama, aga sadama kaubakäive pidi saavutama tänavused mahud juba kaks aastat tagasi,“ ütles Vare.

Vähi sõnul on meie ettevõtjatel probleeme, sh ka poliitilisi. „Kuid need on lahendatavad.  Suhted Venemaa ja EL vahel paranevad. Soojemad on ka Eesti-Vene suhted. Tuleb teha nii, et piiri ületus kulgeks kiiremini ja meie logistika oleks sama efektiivne kui teistes sadamates. Siis ei jää me ka veosteta,“ usub Vähi.

Taust
- Ust-Luga19 planeeritud terminalist töötab 9. Nende arendusse ja uute terminalide ehitusse kavatsetakse tänavu investeerida 34.3 miljardit rubla. Võrreldes mullusega planeeritakse kasvatada sadama kaubakäivet 40% võrra (15 miljoni tonnini).
-On teatatud, et järgmisel aastal planeeritakse sitsmekordistada sõiduautode ümberlaadimise mahte võrreldes 2009. aastaga. Lähiajal peab valmima liin, mis seob sadamat mitte ainult Skandinaavia, vaid ka teiste Euroopa sadamatega.
-Naftasaaduste terminali valmistatakse ette avamiseks. Maksimaalne aastane maht  peaks tulema 30 miljonit tonni masuuti ja heledaid naftasaadusi. 
-Järgmisel aastal on plaanis lasta käiku konteinerterminali esimene etapp, mille läbilaskevõime tuleb 500 tuhat TEU aastas, kolmanda etapi lõppedes aga 3 miljonit TEU aastas.
-Plaanis on ehitada ettevõtte EvroHim terminal võimsusega 5 miljonit tonni aastas. -Arutlusel on viljaterminali ehitamise võimalust.

Osale arutelus

  • Tatjana Merkulova

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,55 0.232423
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,47 0.17011
Hiina jüaan CNY 7,78 -0.062971
Hongkongi dollar HKD 9,18 0.115608
Horvaatia kuna HRK 7,57 0.009253
Iisraeli seekel ILS 4,14 0.278632
India ruupia INR 76,11 -0.033361
Indoneesia ruupia IDR 15895,00 0.044058
Islandi kroon ISK 121,60 0.049366
Jaapani jeen JPY 131,79 -0.151532
Kanada dollar CAD 1,50 -0.02133
LAV rand ZAR 16,44 0.242084
Lõuna-Korea vonn KRW 1277,10 -0.156359
Malaysia ringgit MYR 4,84 -0.397094
Mehhiko peeso MXN 22,09 0.205942
Norra kroon NOK 9,64 -0.021162
Poola slott PLN 4,22 -0.021321
Rootsi kroon SEK 9,90 0.019303
Rubla RUB 69,48 0.067696
Rumeenia leu RON 4,65 0.036594
Singapuri dollar SGD 1,59 -0.031452
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.027069
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.018904
Taani kroon DKK 7,44 -0.007659
Tai baht THB 38,47 0.026001
Tšehhi kroon CZK 25,50 0.027459
Türgi liir TRY 4,67 0.35493
Ukraina grivna UAH 31,29 0.110046
Ungari forint HUF 313,29 0.012769
USA dollar USD 1,18 0.108195
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 0.055273
Valgevene rubla BRL 3,83 0.133322
Valgevene rubla BYN 23150,00 0.108108

Valdkonna töökuulutused