Transiidiga leivaraha teenib ikka

Eesti sadamate kaubakäive on kasvanud, kuid loorberitele on veel vara puhkama jääda. Kõrval areneb jõudsalt Ust-Luga sadam, mis tõmbab osa meie kaubavoogudest endale.

Maailmamajanduse kasvu ja muude faktorte mõjul veoste mahud Eesti sadamates kasvasid, kuid kulub veel palju aega, enne kui jõutakse tagasi eduka 2006. aasta taseme juures, kuna ka Ust-Luga sadam arendab oma projekte. Hilinemisega, kuid sihikindlalt.

Tallinna Sadama andmetel on kaubakäive tänavu märgatavalt kasvanud. Septembris ulatus see 27,2 miljoni tonnini, mis on 16,8% rohkem kui mullu. Sealjuures kasvu on märgata kõigi kaubaliikide osas.

Hea, et langus on läbi
Kuid sadamates tegutsevad operaatorid ei ole oma hinnangutes nii optimistlikud, märkides, et mahte tuleb võrrelda mitte möödunud, vaid 2006. aastaga. Siis näiteks septembri näitajate kohaselt laadis Tallinna Sadam kaupu 3.4 miljoni tonni võrra rohkem.

Sillamäe sadamas töötava terminali TankChem direktori Vjatšeslav Spirini sõnul jäi tema ettevõttes kaubavoog samale tasemele. „Sarnaselt 2008. aastaga on see minimaalsel tasemel. Transiidi probleemi tuleb lahendada poliitilisel tasandil. Peamine turg, nimelt Venemaa, on meie jaoks suletud,“ märkis Spirin.

Paljud sadamates tegutsevad ettevõtted kalduvad hindama tänavust edu pigem kui languse peatumist, kuid rõõmustab seegi. Näiteks Paldiski sadamas on märgatav mõningane Euroopast Venemaale suunduva transiidi kasv. Perspektiivikas on ka Kasahstani suund, kuhu lähevad kallid sõiduautod ja põllumajandustehnika.

Veosed hakkasid liikuma, kuid ees ootavad ka kaotused
Spetsialisti Raivo Vare sõnul mõjutas veosekäibe kasvu regioonis rida faktoreid. Eelkõige on see maailmamajanduse elavnemine. „Venema ja Euroopa Liidu vahel liikuva kauba maht kasvab. See toob kasu kõigile: arenevad kõik regiooni sadamad,“ kinnitas Sillamäe sadama kaasomanik Tiit Vähi.

Pealegi, kriis sundis ettevõtjaid raha lugema ning olulist rolli hakkas mängima logistika maksumus: tarnetähtajad, kadude suurus, tolliteenindus. Selles annavad venelased meile alla, kuna suudame pakkuda paremat teeninduse kvaliteeti.

„Ust-Luga sadama laiendamise tõttu läheb osa kaupu Venemaale. Kuid 100-protsendist kadu ei tule,“ märkis Vähi, kelle sõnul on ebaratsionaalne hoida kõik munad ühes korvis. Ka venelased said sellest aru. Kui varem nad rääkisid, et võtavad meilt kõik ära, siis nüüd räägivad, et võtavad ära suurema osa.

Tagalate tugevdamiseks veel aega on
Nagu ütles Delovõe Vedomostile Venemaa töösturite ja ettevõttevõtjate liidu asepresident Aleksandr Murõtšev, veoste mahud kasvavad ning Venemaa peab hajutama riske, lähtudes, muidugi, enda huvidest. Sellised avaldused nagu näiteks raudteerööbaste laiendamise vajadus panevad mõtlema. „Milleks meile on seda peavalu ja lisakulutusi vaja? Muidugi toetume oma jõududele, kuigi tahaks jõuda ka kompromisslahendusteni, sh Baltimaade terminalide kasutamise osas,“ seletas tema.

Spirini arvates viib Ust-Luga sadama projektide käivitamine põhilised kaubavood Eestist ära ning võimlaik, et Eesti sadamad tunnevad tööpuudust.

Kuid Ust-Luga projektide realiserimisega pole kõik nii lihtne, kuna, nagu ütles Vare, ambitsioonikas ja poliitiline projekt ei ole äriliselt kõige ratsionaalsem. Objektide käiku laskmise tähtajad lükkuvad aina edasi. „Ütleme,  terminalide teenindamine on energiamahukas, aga nende projekteerimisel sellega ei arvestatud. Kui tuletada meelde venelaste lubadused, siis konteinerterminal pidanuks juba ammu töötama, aga sadama kaubakäive pidi saavutama tänavused mahud juba kaks aastat tagasi,“ ütles Vare.

Vähi sõnul on meie ettevõtjatel probleeme, sh ka poliitilisi. „Kuid need on lahendatavad.  Suhted Venemaa ja EL vahel paranevad. Soojemad on ka Eesti-Vene suhted. Tuleb teha nii, et piiri ületus kulgeks kiiremini ja meie logistika oleks sama efektiivne kui teistes sadamates. Siis ei jää me ka veosteta,“ usub Vähi.

Taust
- Ust-Luga19 planeeritud terminalist töötab 9. Nende arendusse ja uute terminalide ehitusse kavatsetakse tänavu investeerida 34.3 miljardit rubla. Võrreldes mullusega planeeritakse kasvatada sadama kaubakäivet 40% võrra (15 miljoni tonnini).
-On teatatud, et järgmisel aastal planeeritakse sitsmekordistada sõiduautode ümberlaadimise mahte võrreldes 2009. aastaga. Lähiajal peab valmima liin, mis seob sadamat mitte ainult Skandinaavia, vaid ka teiste Euroopa sadamatega.
-Naftasaaduste terminali valmistatakse ette avamiseks. Maksimaalne aastane maht  peaks tulema 30 miljonit tonni masuuti ja heledaid naftasaadusi. 
-Järgmisel aastal on plaanis lasta käiku konteinerterminali esimene etapp, mille läbilaskevõime tuleb 500 tuhat TEU aastas, kolmanda etapi lõppedes aga 3 miljonit TEU aastas.
-Plaanis on ehitada ettevõtte EvroHim terminal võimsusega 5 miljonit tonni aastas. -Arutlusel on viljaterminali ehitamise võimalust.

Osale arutelus

  • Tatjana Merkulova

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.0126743
Brasiilia reaal BRL 4,42 0.0339805
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 62,46 0
Hiina jüaan CNY 7,93 0
Hongkongi dollar HKD 9,20 0
Horvaatia kuna HRK 7,40 0.1258645
Iisraeli seekel ILS 4,25 0
India ruupia INR 80,54 0
Indoneesia ruupia IDR 16961,81 0
Islandi kroon ISK 124,50 0.0803859
Jaapani jeen JPY 130,53 0
Kanada dollar CAD 1,54 -0.0194729
LAV rand ZAR 15,69 0
Lõuna-Korea vonn KRW 1320,50 0
Malaysia ringgit MYR 4,76 0
Mehhiko peeso MXN 22,29 0
Norra kroon NOK 9,58 0
Poola slott PLN 4,32 0
Rootsi kroon SEK 10,37 0
Rumeenia leu RON 4,65 0
Singapuri dollar SGD 1,60 0
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.0560475
Šveitsi frank CHF 1,16 0
Taani kroon DKK 7,45 0
Tai baht THB 39,04 0
Tšehhi kroon CZK 25,84 0
Türgi liir TRY 5,62 0.0801439
Ukraina grivna UAH 30,97 0
Ungari forint HUF 325,15 0
USA dollar USD 1,17 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 0
Valgevene rubla BYN 2,33 0
Vene rubla RUB 74,32 0

Valdkonna töökuulutused