Autor: Jaana Pikalev • 27. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sadama progrnooside kohaselt on Ust-Luga kaubakäive 2018. aastaks 180 miljonit tonni erinevaid veoseid aastas.  "Avaldatud võimsuse saavutamisel vaevalt võib veel juttu olla konkurentsist või võrdlusest teiste Baltimaade sadamatega," lausus Vorobjov.

Ta tõi näiteks, et sõiduautosid vedava laeva otsereis Ust-Lugasse on palju kasulikum autotootjatele, kes sõltuvalt partii suurusest hoiavad kokku kuni 365 eurot iga auto pealt.  "Erinevalt välissadamatest on Ust-Luga sadamal eeliseks lühem logistika ja lisapiiri puudumine. Samuti võib seal läbida kõik tolliprotseduurid sadamas," kirjeldas Vorobjov.

Sadama esindaja sõnul on Ust-Luga kaubakäibe kasv seotud turu elavnemisega pärast kriisi ja terminalide operaatorite aktiivse positsiooniga. "Selliste investeerimisprojektide realiseerimine Ust-Lugas nagu uue linna, ärikeskuse, tootmis- ja tööstustsooni ehitamine avaldab samuti positiivset mõju," toonitas Vorobjov.

Ta lisas, et Ust-Luga sadama kaubakäibe suurenemist järgmisel aastal seotakse sealhulgas ka konteinerterminali, vedelveoste kompleksi, Ust-Luga naftabaasi ning laia profiiliga kompleksi Lõuna-2 teise etapi avamisega. Lisaks sellele suurenevad juba töötavate ümberlaadimiskompleksite võimsused. 

"Juurdesõiduteede puudumine sadamasse on müüt," ütles Vorobjov. Mehe sõnul pole raudtee kunagi Ust-Luga arengut pidurdanud. "Kriisi ajal ei ole Venemaa Raudtee ühegi rubla võrra vähendanud programmi, mis näeb ette Ust-Luga juurdesõiduteede läbilaskevõime suurendamist," nentis ta.