"Ust-Luga Sadamasse on kõvasti investeeritud kolm aastat," nentis Vähi. Lähemal ajal saavad seal valmis söeterminali laiendus, aprillis tehakse masuuditerminalis proovipumpamine, lisaks investeeritakse ro-ro terminalisse ja tervet sadamat süvendatakse, loetles ta.
"Peale aprillisündmusi on Ust-Luga Sadamasse investeeritud kõvasti," osutas Vähi Enn Roosi Tallinna pronkskujukesele ja selle ümber toimunule kui sadama arengumootorile.
Kui palju?
"Väga suurelt. Numbritega ilma paberita ma žongleerida ei tahaks," lisas ta.
"Vene sadamatel on üks suur eelis..."
Ja see on..?
"Poliitika," kõlas napp, kuid elutark vastus. "Aga Vene sadamatel on ka üks suur miinus...," kaalus Vähi edasi iga sõna.
Ja mis see on?
"Looduslikud tingimused. See tähendab vajadus sadamaid palju süvendada ning jää. Näiteks Peterburi juures on jää paksus 70 sentimeetrit, kuid meie sadamad on jäävabad."
Seega on siinsetes sadamates kauplemiseks väga head tingimused.
"Eesti sadamad on väga head, kuid kui vaid poliitilised tingimused maha saaks," selgitas ta ja jätkas prohvetlikult, "seni, kuni poliitilised tingimused on samad, tuleb Eesti sadamatesse, kaasa arvatud Sillamäe omasse, olla investeeringutega ettevaatlik."
Teisalt Vähi ei usu, et seoses Ust-Luga arenguga kaubamahud Eestis oluliselt vähenema hakkaks, sest euroliidu ja Venemaa kaubavahetus käib ikka meritsi, maismaad mööda ja toru mööda.
"Usun, et väga drastilist kaubamahtude langust ei tule. Euroopa Liidu ja Venenmaa koostöövalmidus on suur. Kuna president Ilves ütles, et Eesti ei peaks üksi välispoliitikas, ka Venemaa suunal jonnima, on poliitiline olukord muutumas," avaldas Vähi lootust.
"Eesti sadamate eeliseks on hinnad, looduslikud tingimused, keskkonna seadused. Eesti sadamad on kõrge efektiivsusega," tõi ta esile siinsete sadamate tugevused.