Vähi: Ust-Luga jätkab kasvu, kuid Eesti sadamad veel ei saa

Transiidiärimehe ja Silmet Grupp AS juhatuse esimehe Tiit Vähi kinnitusel areneb Ust-Luga Sadam veelgi, tõuge ju saadi pronksiööst. Seni aga Eesti sadamail suurt investeerida pole mõtet.

"Ust-Luga Sadamasse on kõvasti investeeritud kolm aastat," nentis Vähi. Lähemal ajal saavad seal valmis söeterminali laiendus, aprillis tehakse masuuditerminalis proovipumpamine, lisaks investeeritakse ro-ro terminalisse ja tervet sadamat süvendatakse, loetles ta.

"Peale aprillisündmusi on Ust-Luga Sadamasse investeeritud kõvasti," osutas Vähi Enn Roosi Tallinna pronkskujukesele ja selle ümber toimunule kui sadama arengumootorile.

Kui palju?

"Väga suurelt. Numbritega ilma paberita ma þongleerida ei tahaks," lisas ta.

"Vene sadamatel on üks suur eelis..."

Ja see on..?

"Poliitika," kõlas napp, kuid elutark vastus. "Aga Vene sadamatel on ka üks suur miinus...," kaalus Vähi edasi iga sõna.

Ja mis see on?

"Looduslikud tingimused. See tähendab vajadus sadamaid palju süvendada ning jää. Näiteks Peterburi juures on jää paksus 70 sentimeetrit, kuid meie sadamad on jäävabad."

Seega on siinsetes sadamates kauplemiseks väga head tingimused.

"Eesti sadamad on väga head, kuid kui vaid poliitilised tingimused maha saaks," selgitas ta ja jätkas prohvetlikult, "seni, kuni poliitilised tingimused on samad, tuleb Eesti sadamatesse, kaasa arvatud Sillamäe omasse, olla investeeringutega ettevaatlik."

Teisalt Vähi ei usu, et seoses Ust-Luga arenguga kaubamahud Eestis oluliselt vähenema hakkaks, sest euroliidu ja Venemaa kaubavahetus käib ikka meritsi, maismaad mööda ja toru mööda.

"Usun, et väga drastilist kaubamahtude langust ei tule. Euroopa Liidu ja Venenmaa koostöövalmidus on suur. Kuna president Ilves ütles, et Eesti ei peaks üksi välispoliitikas, ka Venemaa suunal jonnima, on poliitiline olukord muutumas," avaldas Vähi lootust.

"Eesti sadamate eeliseks on hinnad, looduslikud tingimused, keskkonna seadused. Eesti sadamad on kõrge efektiivsusega," tõi ta esile siinsete sadamate tugevused.

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.1643801
Brasiilia reaal BRL 4,46 0.0358962
Bulgaaria leev BGN 1,95 -0.0102297
Filipiinide peeso PHP 62,28 -0.1571067
Hiina jüaan CNY 7,91 0.394615
Hongkongi dollar HKD 9,14 0.0098497
Horvaatia kuna HRK 7,39 -0.0081172
Iisraeli seekel ILS 4,24 -0.0212224
India ruupia INR 80,35 0.0161822
Indoneesia ruupia IDR 16911,46 0.3973397
Islandi kroon ISK 124,02 0.0080639
Jaapani jeen JPY 130,89 -0.0076394
Kanada dollar CAD 1,54 0.0194238
LAV rand ZAR 15,78 0.2255028
Lõuna-Korea vonn KRW 1322,30 0.1332788
Malaysia ringgit MYR 4,73 0.0528698
Mehhiko peeso MXN 22,19 0.0590694
Norra kroon NOK 9,59 0.0146083
Poola slott PLN 4,35 0.2582014
Rootsi kroon SEK 10,38 0.0231336
Rumeenia leu RON 4,65 0.0107552
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.012536
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.0223614
Šveitsi frank CHF 1,16 0.0601943
Taani kroon DKK 7,45 0.0013422
Tai baht THB 38,97 0.0469823
Tšehhi kroon CZK 25,92 0.0231553
Türgi liir TRY 5,61 0.3131094
Ukraina grivna UAH 30,76 0.0172327
Ungari forint HUF 326,45 0.0705046
USA dollar USD 1,16 0.0343672
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 0.075358
Valgevene rubla BYN 2,33 0.0473179
Vene rubla RUB 74,19 0.2444211

Valdkonna töökuulutused