Muutuste aastad vedelkütuste turul

Toomas Saks
Toomas Saks

Nagu ma eelmisel aastal Äripäeva ja Eesti Õliühingu koostöös korraldatud Kütuseturu Aastakonverentsil märkisin – et seisab ees huvitav aasta –, nii ka läks, kirjutab Eesti Õliühingu esimees Toomas Saks.

Maailmaturul jätkus toornaftahindade kõikumine. Kuigi OPECi riigid jõudsid kokkuleppele piirata naftatootmist, ei ole see taganud oodatud hinnatõusu.

Praegused USA kütusevarud on saavutanud kõrgeima taseme alates 1980. aastast, mil hakati vastavat statistikat pidama. USA kildanafta tootmine kasvab, rekordilised kütusevarud panevad aga OPECi väga raskesse olukorda, kuna naftakärpest tulenevalt kaotatatakse oma turuosa USA kildanafta tootjatele. Nii et ilmselt jääb ka käesoleval aastal toornafta hind väga kõikuvaks.

Eestis mõjutavad maksud

Eestis on viimaste aastate hinnakujunduses mänginud toornafta hinnast suuremat rolli riigimaksud. Nii diislikütuse kui bensiinide kahe järjestikuse aasta aktsiisitõusud on tarbijatele kütusehinda tõstnud umbes 10 eurosenti liitri kohta. Kui siia lisada veel käibemaksu lisamise aktsiisidele ning tõusnud kütusehind maailmaturul, ei jää üle muud kui nõustuda statistikaametiga, et eelmise aasta veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnatõus.

Aastatagusega võrreldes oli diislikütus 25,8% ja bensiin 22,7% kallim. Selline hinnatõus on ikka väga järsk ja mõjub kogu Eesti konkurentsivõimele. Naaber Läti on viimase kahe aasta jooksul tõstnud aktsiisi diislikütusele 3% ja bensiinidele 7%, meie aga vastavalt 24% ja 20%. Tänu sellele on umbes 5% Eesti tarbijaid viinud oma tankimise Lätti, nii et arvutuslikult jääb Eesti riigil saamata umbes 30 miljoni euro eest makse, mis makstakse praegu Läti riigile.

Väikeseks kergenduseks oli uue valitsuse otsus jätta ära diislikütuse aktsiisi 10protsendiline tõus 2018. aasta algul, olgugi et eelmine valitsus oli selle juba välja kuulutanud. Siiski ei too selline muudatus tagasi Eestisse tankima neid tarbijaid, kes juba eelmise aasta jooksul on oma tarbimise Lätti viinud, ega pane kätt ette ka neile, kes selle aasta jooksul oma tarbimise odavama naabri juurde viivad. Nii et kahjuks võime vaid tõdeda, et Eesti kütuseturg jätkab Läti riigi toetamist umbes 30 miljoni euroga aastas.

Toimub ka jaeturul

Muutused toimusid ka Eesti vedelkütuste jaeturul. Pärast seda, kui Olerex omandas Lukoil Eesti tanklaketi ja sai selle tehinguga teenindusjaamade arvu järgi suurimaks tanklaketiks Eestis, asusid ka teised suuremad tanklaketid oma teenindusjaamade arvu suurendama. Nii toimus viimase aasta jooksul mitmeid teenindusjaamade omanikuvahetusi.

Käesoleva aasta jooksul peaks hoo sisse saama ka ühe turuliidri – Statoili – nimevahetus. Seoses omanike vahetusega peaks varsti kõik tuttavad Statoili märgid uute Circle K märkide vastu vahetuma, esimene teenindusjaam juba kannab uut logo.

Keskkonnadirektiiv nõuab

2017. aasta kütuseturu tähtsaimaks märksõnaks on ettevalmistus ELi keskkonnadirektiivide täitmiseks. Nimelt näeb juba aastal 2009. vastuvõetud direktiiv ette, et aastal 2020 peavad kõik transpordikütused sisaldama 10% biokomponenti.

Biokomponendi arvestus käib vastavalt komponendi energiamahukusele, mis tegelikult tähendab, et kütustele lisatakse aastaks 2020 rohkem kui 10 mahuprotsenti biokomponenti. Kuigi algselt pidi biokomponendi kohustus algama käesoleva aasta 1. mail, siis kütusemüüjate soovil arutati riigikogus selle nõude edasilükkamist ühe aasta võrra. Loodame, et see nii ka läheb.

See on kindlasti protsess, mis mõjutab suurt osa autoomanikke, kuna vanemad autod oma mootorisse biolisandiga kütuseid ei taha. Vanemate bensiinimootoriga autode tarbeks bensiinile oktaanarvuga 98 biolisandit ei lisata. Kindlasti on aga tarbijatel veel mitmeid küsimusi, enne kui nad on valmis biolisandiga kütust oma auto paaki valama. Loodame, et maanteeamet, kelle riik on nimetanud vastama tarbijate küsimustele antud teemal, oma ülesandega toime tuleb.

Petised pole turult kadunud

Ikka veel ei saa öelda, et igasugused pettused kütuseturul on möödanik. Et kütuseturgu paremini jälgida, töötab maksu- ja tolliamet juba mitmendat aastat välja kütuse kontrollisüsteemi, mis käesoleval aastal peaks vormuma seaduse eelnõuks. Eesti Õliühing on selle süsteemi väljatöötamisel osalenud algusest peale ja toetab seda, et maksu- ja tolliametil oleks võimekus maksupettureid kiiresti ja tulemuslikult tabada.

Samas oleme mures, et ega hea asi ei hakka viimaks iseendale vastu töötama. Lahtiseletatult on kütuste kontrollisüsteemi väljatöötamise käigus hakatud arendama uut tagatiste süsteemi kütuseturul tegutsevatele ettevõtetele.

Väljapakutud uus tagatiste süsteem on selline, millega turul toimijad kuidagi nõus olla ei saa, sest see jätab maksu- ja tolliameti ametnikele väga suure võimu tõsta või langetada suhteliselt subjektiivselt ettevõtete tagatiste suurust ning määrata teisi karistusi. Kuna eelnõu on veel väljatöötamisel, siis loodame, et maksu- ja tolliamet koostöös Õliühinguga leiab siiski kõiki turuosalisi rahuldava lahenduse.

Kokkuvõtteks võib öelda, et sel aastal läheb vedelkütuseturg vastu muudatustele, mis peavad aastaks 2020 jõudma ühe etapi lõppu: ELi keskkonnadirektiivid on meil toimima hakanud.

Mis saab edasi, on väga raske ennustada, sest juba praegu on kuulda olnud kavadest, millega osad riigid tahavad juba aastal 2025 keelustada sisepõlemismootoritega transpordivahendite müügi. Ise olen ma siiski arvamusel, et sisepõlemismootoritega transpordivahenditega sõidame me veel aastakümneid.

Osale arutelus

  • Toomas Saks
    Eesti Õliühingu esimees

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 0.227353
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,66 0.398881
Hiina jüaan CNY 7,82 0.322075
Hongkongi dollar HKD 9,21 0.255779
Horvaatia kuna HRK 7,51 0.007991
Iisraeli seekel ILS 4,13 -0.108879
India ruupia INR 76,76 0.308018
Indoneesia ruupia IDR 15948,00 0.333438
Islandi kroon ISK 124,48 0.395186
Jaapani jeen JPY 133,36 1.007384
Kanada dollar CAD 1,47 -0.211746
LAV rand ZAR 16,01 1.550623
Lõuna-Korea vonn KRW 1334,90 0.383516
Malaysia ringgit MYR 4,98 0.261595
Mehhiko peeso MXN 22,28 0.742569
Norra kroon NOK 9,38 0.389077
Poola slott PLN 4,24 -0.028327
Rootsi kroon SEK 9,60 0.079119
Rubla RUB 67,73 0.400266
Rumeenia leu RON 4,59 0.039258
Singapuri dollar SGD 1,60 0.363636
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.116576
Šveitsi frank CHF 1,16 0.541174
Taani kroon DKK 7,44 0.001611
Tai baht THB 39,09 0.359435
Tšehhi kroon CZK 25,72 -0.135906
Türgi liir TRY 4,34 0.583779
Ukraina grivna UAH 31,30 0.22732
Ungari forint HUF 308,10 0.012984
USA dollar USD 1,18 0.269413
Uus-Meremaa dollar NZD 1,65 0.431441
Valgevene rubla BRL 3,74 0.686221
Valgevene rubla BYN 23122,00 0.260168

Valdkonna töökuulutused