Eesti mootorikütuste kvaliteedist

Kõige olulisem on, et üheaegselt oleks tagatud nii keskkonnahoid kui ka kvaliteetne kütus tarbijatele ning samas arvestatud ka kütusemüüjatega, kirjutab keskkonnaminister Marko Pomerants.

Rakveres oli eelmisel aastal ühe kohaliku automüüja juubel. Pidukõne pidas teiste hulgas ka Rakvere linna volikogu esimees, kes ütles, et tema on ettevõtte kuldklient, kuna aegajalt kipuvad diislikütus ja bensiin segi minema. See näide ei iseloomusta argipäeva mootorikütustega seonduvalt, küll aga on transpordisektorist tulenev saaste ja kütuste kvaliteet Keskkonnaministeeriumi jaoks oluline valdkond. Saaste negatiivne mõju välisõhu kvaliteedile on kõige suurem linnades, aga mõjutatud on kõik paigad Eestis, kus toimub mootorikütuste põlemine. Seepärast on Euroopa Liidu kütusekvaliteedi direktiiviga sätestatud keskkonnakaitselistel eesmärkidel miinimumnõuded mootoribensiinile ja diislikütusele, mida kõik liikmesriigid on kohustatud järgima.

Samal ajal on liikmesriigid kohustatud kontrollima, kas tanklates müüdavad kütused vastavad etteantud nõuetele. Igal aastal kontrollib Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ hinnanguliselt 210-240 tanklat ja analüüsib ligi 560 kütuseproovi.

Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on kütuse kvaliteet paranenud. Viimase kuue aasta pinnalt võib kütuse kvaliteediga enamasti rahule jääda, sest nõuetele mittevastavate kütuste osakaal on olnud kuni kaks korda väiksem võrreldes kümne aasta taguse ajaga. Aastatel 2010 ja 2014 tuvastati kõige rohkem mittevastavusi, vastavalt 26 ja 28 rikkumist, samas aastatel 2013 ja 2015 oli kõigest 10 ja 8 rikkumist. Eelmise aasta kokkuvõtted näitavad, et kvaliteedinõudeid rikuti 13 korral. Peamised rikkumised on seotud oktaaniarvuga, järgnevad aururõhu, väävli- ja mangaanisisalduse normiületused. Üksikute aastate peale on ka teisi rikkumisi esinenud (aromaatsed süsivesinikud, hapnikusisaldus jt).

Mis tingib kütuse kvaliteedi languse? Põhjuseid võib olla mitmeid. Esiteks peame arvestama, et Eesti on täielikult sõltuv kütuse impordist ja peamiselt tuleb meie kütus Leedust ja Soomest. See eeldab kütuse transportimist ja kuivõrd Eestis on väga levinud, et kütus vahetab mitmeid kordi omanikku, mis võib tähendada ka seda, et kütus pumbatakse ühest mahutist teise, siis on kütuse kvaliteedi halvenemine igati loogiline. Eriti just selliste ühendite osas, mis on kergesti lenduvad. Kindlasti ei maksa unustada ka fakti, et väikese läbimüügiga tanklas võib kütus oma kvaliteedinäitajaid kaotada. On ette tulnud ka olukordi, kus rafineerimistehasest tulnud kütus ei vastanud sätestatud nõuetele, sest viga on olnud laboriseadmes ja analüüsitud tulemus ei vastanud tegelikkusele.

Konkreetsete rikkumiste kõrval on ka väga oluline teada, et kui mitmel juhul on analüüsitud kütuseproove, mis ei vasta otseselt sätestatud nõuetele, kuid erinevus nõudest jääb vastava katsemeetodi veapiiridesse. Aastatel 2014 ja 2015 oli selliseid proove 154 ja 140, aga möödunud aastal pisut üle 60. Selle põhjal võib julgelt väita, et kontrollitud kütuste kvaliteet on piiri peal. Kui midagi olulist peaks kütuse käitlemisega juhtuma, võib tagajärjeks olla kütuse kvaliteedi langus. Samaaegselt on ka hea tõdeda, et mõningad kütusemüüjad on hoolsamad kui teised ja seetõttu on võimalik tanklatest leida kütuseid, mille kvaliteet on oluliselt parem kui peaks olema. Eriti puudutab see oktaaniarvu, sest mootoribensiini 95 asemele võivad tarbijad saada kütust, kus oktaaniarv on tegelikult 96 või isegi natuke rohkem. Ma ei tea, kui palju ja kas üldse on sellise tunnetusega juhte, kes seda positiivset vahet tunnevad. Olgu lihtsalt hea teada.

Kõige olulisem on, et üheaegselt oleks tagatud nii keskkonnahoid kui ka kvaliteetne kütus tarbijatele ning samas arvestatud ka kütusemüüjatega. Euroopa Standardiorganisatsiooni väljatöötatud kvaliteedistandardid mootoribensiinile (EN 228) ja diislikütusele (EN 590) on Eestis pikka aega kehtinud. Ilmselt ei tohikski kvaliteedinõuete osas järgi anda, sest autopark uueneb ja paljude autode manuaalis on kütuse kasutamise osas kohustuslik järgida eelpool mainitud standardeid. Ka keskkonnaministri käsutuses oleva Audi Q3 manuaalis on vastav viide standardile, seega ei ole auto garantii katkemise vältimise huvides vaja olemasolevat olukorda muuta, sest kes see ikka saeb oksa, millel ise istub.

 

NB! Marko Pomerants esineb 27. aprillil toimuval Kütuseturu konverentsi. Loe programmi ja registreeru siin!

Osale arutelus

  • Marko Pomerants
    Keskkonnaminister

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.1141118
Brasiilia reaal BRL 4,52 0.0221273
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0051148
Filipiinide peeso PHP 62,61 0.0031946
Hiina jüaan CNY 7,83 -0.0510901
Hongkongi dollar HKD 9,19 0.0315564
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0406036
Iisraeli seekel ILS 4,24 -0.0188479
India ruupia INR 80,15 -0.125852
Indoneesia ruupia IDR 16831,58 0.0341736
Islandi kroon ISK 124,81 -0.0160218
Jaapani jeen JPY 131,67 0.152126
Kanada dollar CAD 1,54 -0.0325161
LAV rand ZAR 15,45 -0.1118503
Lõuna-Korea vonn KRW 1316,66 -0.2794714
Malaysia ringgit MYR 4,74 0.1099273
Mehhiko peeso MXN 22,04 0.0767324
Norra kroon NOK 9,47 -0.1107326
Poola slott PLN 4,30 -0.0209234
Rootsi kroon SEK 10,32 -0.1355105
Rumeenia leu RON 4,65 0.0236417
Singapuri dollar SGD 1,59 -0.0627117
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0226116
Šveitsi frank CHF 1,17 0.0085697
Taani kroon DKK 7,45 0.0268435
Tai baht THB 38,93 0.0041097
Tšehhi kroon CZK 25,85 -0.0038682
Türgi liir TRY 5,67 -0.0246766
Ukraina grivna UAH 30,64 0.0342793
Ungari forint HUF 322,63 -0.0433745
USA dollar USD 1,17 -0.0511989
Uus-Meremaa dollar NZD 1,71 -0.7122177
Valgevene rubla BYN 2,31 0.0953041
Vene rubla RUB 73,07 0.198155

Valdkonna töökuulutused